Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kultuuris osalemise uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Kultuuris osalemise uuringuga kogutakse infot Eesti inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on kultuuriministeerium. Milleks on neid andmeid vaja? Kultuuris osalemise uuring on Eesti ainus suur kultuuriuuring. Uuringu tulemustest saab teada, mis kultuurivaldkonnad inimesi huvitavad, millised on nende kultuuriharrastused ja kus on kultuurihuvilisi rohkem. Uuringu

Kas sinu omavalitsuses otsustavad andmed?

Kuupäev 05.02.2025
Artikkel
Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid

Tarbijahinnaindeks tõusis novembris aastaga 4,9%

Kuupäev 05.12.2025
Artikkel
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski. Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus. „Võrreldes selle

Eesti inimesed reisisid mullu varasemast vähem

Kuupäev 27.03.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ütles, et kuigi Eesti elanike reisimine pandeemiajärgsetel aastatel elavnes, oli see 2025. aastal taas tagasihoidlikum. „Mullu tehti ööbimisega sisereise endiselt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Võrreldes 2024. aastaga vähenes sisereiside arv kõigis kvartalites. Välisreiside arv kahanes esimesed kolm kvartalit, kuid hakkas neljandas kvartalis taas kasvama,“ tõdes Pukk ja lisas, et Tallinna lennujaama andmetele tuginedes võib eeldada, et põhjuseks on märgatav tšarterreiside kasv. Enam kui pooled olid puhkusereisid Peamiste sihtkohtadena külastati

Märtsi tarbijahinnaindeksit mõjutas kütuste kallinemine

Kuupäev 07.04.2026
Artikkel
Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on sõjalised konfliktid Lähis-Idas tõstnud diislikütuse ja bensiini hinna rekordtasemele, millel oli suur mõju ka märtsi tarbijahinnaindeksile. Võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 4,2%, transpordi 7% ja tervishoiu 11,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt diislikütuse ja bensiini kallinemine, tervishoius aga möödunud aasta aprillis toimunud tervisekassa hinnakirjade korrigeerimine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on

Töötuse määr oli esimeses kvartalis 7,1%

Kuupäev 15.05.2026
Artikkel
Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg esimeses kvartalis üheski suunas järske muutumise märke. „Töötuid oli esimeses kvartalis 52 200, mida oli 5100 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis. Samas jääb see arv tublisti alla eelmise aasta esimese kvartali väga kõrgele näitajale,“ kommenteeris Vassiljeva. Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Esimese kvartali töötuse määr 7,1% oli 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmise aasta viimases, kuid 1,5 protsendipunkti võrra madalam kui mullu esimeses kvartalis. Hõivatute arv teenuste sektoris

Kuidas "lugeda" SKP-d?

Kuupäev 26.04.2024
Artikkel
2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringuga hinnatakse Eesti leibkondade reaal- ja finantsvarasid ning võlakoormust, samuti sissetulekuid, sääste ja tarbimiskäitumist. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuring korraldatakse koostöös Eesti Pangaga. Samasuguseid uuringuid tehakse kõigis euroala riikides, neid korraldavad riikide keskpangad ja tegevust koordineerib Euroopa Keskpank. Sarnaste andmete kogumine kõigis euroala riikides võimaldab riikide tulemusi omavahel võrrelda. Uuringu tulemuste põhjal saab analüüsida võlakoormuse kasvu mõju