Otsingu tulemused

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aastal 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot, teatab Statistikaamet. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis.

Euroopa väiksemaid riike Luksemburg alustas täna oma ajaloo 36. rahvaloendust, mille käigus küsitletakse kahe nädala jooksul riigi ligi poolt miljonit alalist elanikku. 1.-15. veebruarini kestev rahva ja eluruumide loendus toimub Luksemburgi jaoks traditsioonilisel viisil - loenduse alguseks on kohalike omavalitsuste poolt palgatud ligi 2500 rahvaloendajat viinud oma piirkonna leibkondadele täitmiseks küsimustikud ja loenduse lõppedes koguvad nad täidetud küsimustikud kokku ning toimetavad statistikaametisse. Esmakordselt Luksemburgi rahvaloenduste 172 aasta pikkuses ajaloos (esimene toimus

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta veebruaris sama palju toodangut kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses ning vähenes energeetikas.

Üle poole Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2015. aastal endiselt Harju maakonnas, ent erinevused maakondade majandusstruktuuris on kasvanud, teatab Statistikaamet. Kogu Eesti lisandväärtusest 69% toodeti teeninduses ja sektori osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud seitsmes maakonnas.

Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes. 2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.

Innovatsiooniuuringu andmetel oli 2008. aastal 48% ettevõtetest tehnoloogiliselt uuenduslikud ja 35% viinud viimase kolme aasta jooksul ellu organisatsioonilise või turundusliku uuenduse, teatab Statistikaamet. Veerandi ettevõtete korral tõi uuenduslikkus keskkonnale kas ettevõttesisest või tarbijapoolset kasu.