Otsingu tulemused

Täna algab rahvaloenduse testküsitlus

Kuupäev 30.12.2020

Artikkel

Statistikaamet alustab tänasest rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, millega kontrollitakse valmisolekut suureks loenduseks. Kuu aega kestvasse rahvaloenduse peaproovi kaasatakse üle Eesti umbes 2000 inimest.

Tänavu toimub makrostatistikas üleeuroopaline suurrevisjon

Kuupäev 03.07.2024

Artikkel

Üleeuroopaline suurrevisjon tähendab seda, et kõik Euroopa statistikasüsteemis osalevad riigid avavad oma makromajanduse aegread ja uuendavad arvestusmetoodikaid selle täies ulatuses. Taolisi revisjone tehakse Euroopas iga viie aasta tagant. Eesmärgiks on suuremate muudatuste üheaegne sisseviimine, et riikide statistika püsiks võrreldav.

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

Täpsed väliskaubanduse andmed annavad Eesti ettevõtetele konkurentsieelise

Kuupäev 27.05.2025

Artikkel

Kuhu jõuab Eesti piim? Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millised riigid on meie peamised ekspordi- ja impordipartnerid? Statistikaameti väliskaubanduse andmed ja väliskaubanduse rakendus annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele. Esimestena Euroopa Liidus (EL-is) ei pea Eesti ettevõtted selle aasta algusest esitama kauba saabumise andmeid. Need andmed saab statistikaamet EL-i liikmesriikide lähetusandmetest. Siiski eeldab kvaliteetne väliskaubandusstatistika olulist panust Eesti ettevõtetelt ekspordiandmete näol. Väliskaubandusstatistika annab

Kaupade eksport kasvas 2025. aastal 7% ja import 8%

Kuupäev 09.02.2026

Artikkel

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas kaupade väliskaubandus möödunud aastal igas kvartalis. „Esimeses kvartalis oli ekspordi ja impordi kasv suurim – vastavalt 14% ja 15%. Järgnevates kvartalites oli kaubavahetuse kasv veidi tagasihoidlikum, kuid siiski jäi see ekspordil 3%–8% vahemikku ning impordil 6% juurde,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas mullu 4% Kaupadest eksporditi 2025. aastal kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning puitu ja puittooteid (11%). Enim kasvas aastaga mineraalsete toodete

Teater

ESMS metaandmed

Juulis kasvas kaupade eksport 9% ja import 11%

Kuupäev 09.09.2025

Artikkel

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26%. „Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sh maagaasi, ja transpordivahendite reeksport,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 1%. Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59% ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra. Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. „Väliskaubanduses

Novembris kasvas kaupade eksport 3% ja import 7%

Kuupäev 09.01.2026

Artikkel

Kaubavahetuse puudujääk oli novembris 298 miljonit eurot, mis on 72 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas novembris kaupade eksport Euroopa Liidu riikidesse 7% ja import neist 2%. „Import liiduvälistest riikidest samuti suurenes, kuid eksport neisse vähenes 6% võrra. Peamiselt oli selle taga 2024. aasta novembrist väiksem kaupade väljavedu Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Venemaale viidi vähem eelkõige metsatöömasinaid ning kakaoube, Ameerikasse kahanes peamiselt kommunikatsiooniseadmete väljavedu,“ lisas analüütik

Internetikasutuse ja digioskuste uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Internetikasutuse ja digioskuste uuringu põhjal hinnatakse, kuidas ja milleks kasutavad Eesti inimesed arvutit ning internetti. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Internetikasutuse ja digioskuste uuring viiakse läbi Eurostati poolt ühtlustatud küsimustiku ja metoodika alusel, mis tagab tulemuste võrreldavuse Euroopa riikide vahel. Uuringu põhiosa täiendab lisamoodul Justiits- ja Digiministeeriumi tellimusel, mis on oluliseks sisendiks Justiits- ja Digiministeeriumi küberturvalisuse poliitika kujundamisel. Täpsemalt saab lugeda siin: https://www.justdigi.ee

Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend

Sisuleht

Alates oktoobrist 2023 on statistikaametis kasutusel senisest võimsam RDP*-keskkond teadlastele. Selle abil on nüüdsest võimalik teadlastel üle VPN-i töötada kõikide andmestikega, sealhulgas nendega, mis senimaani olid kättesaadavad vaid statistikaameti turvalisel töökohal.

Alltoodud juhendis on kirjas kõik vajalik teadlaste RDP-keskkonda sisse logimiseks ning samuti reeglid ja nõuded keskkonna kasutamiseks. Eraldi on välja toodud Windowsi ja MacOS-i kasutuse eripärad seal, kus need üksteisest erinevad.

Küsimuste, ettepanekute ja probleemide korral pöörduge palun stat [at] stat.ee (stat[at]stat[dot]ee) ja vastame teile