Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikaamet asub avaldama tööturu kiirstatistikat

Kuupäev 01.12.2022
Artikkel
Statistikaamet asub regulaarselt avaldama tööturu kiirstatistikat, et anda ülevaade, kuidas muutus töösuhete arv, palju neid alustati, peatati või lõpetati. Töötamise registri põhjal kogutud andmeanalüüsist on huvitatud sotsiaalministeerium ja töötukassa, et saada infot Eesti tööturu olukorrast ning energiakriisi mõjudest.

Rahvaloendus: Eesti perede keskmine suurus on kasvanud

Kuupäev 06.09.2022
Artikkel
Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45% perekondadest ning Eesti elanikest 16% elab üksi.

Andmete kasutusosavus - tuleviku hügieeniküsimus?

Kuupäev 12.10.2023
Artikkel
Andmed on vara, aga kuidas ja millist väärtust need loovad? Kuidas andmeid omavahel rääkima panna, et sellest tekiks innovatsioon ja maksimaalne kasu? Kuidas andmeid targalt koguda ja miks ning kuidas neid taaskasutada? Kas andmekasutusoskamatus on kasvav ohuallikas ja millised on üldse ohud järjest suurema andmevahetuse juures? Statistikaameti partnerlussuhete tiimi juht Jaana Tael osales Tallinna ettevõtluspäeva paneelis ja tegi kokkuvõtte.

Lapsed

Valdkond
Kuidas elavad Eesti lapsed? Kui lapsesõbralik on Eesti ühiskond? Laste heaolu pakub palju kõneainet ja on pidevalt mitmesuguste organisatsioonide, poliitiliste jõudude ning avalikkuse tähelepanu all. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja koguda statistikat ja mitmekülgselt uurida laste olukorda ning võimalusi. Statistikas keskendume laste elu eri tahkudele, nagu näiteks kasvukeskkond, elamistingimused, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, lastega leibkondade elujärg ja rahvastikutrendid. Statistikast saab teada, kui palju sünnib igal aastal lapsi; kui suur on laste arv Eestis; kui suured on lastega

Elektri tootmine taasiseseisvunud Eestis – põlevkivist taastuvenergiani

Kuupäev 15.07.2021
Artikkel
Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.