Laste mõju mehe edukusele tööturul

Blogi
Postitatud 21. jaanuar 2014, 8.20

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet? Soolise palgalõhe üheks põhjuseks on peetud naiste suuremat pühendumust kodule ja lastele. Et naised kulutavad meestega võrreldes oluliselt enam aega majapidamise ja perekonna eest hoolitsemisele, jääb neil vähem aega tööalase karjääri edendamiseks. Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel kulutasid Eesti naised päevas keskmiselt 4,1 tundi majapidamisele ja perele, mehed aga 2,6 tundi. Kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust palgalõhet? Arvestades, et lastega mehed kulutavad siiski rohkem aega lastele ja perele? Ning kas lastega meestel on suurem oht jääda töötuks, kuna tööandja peab arvestama sellega, et isad lähevad enne tööpäeva lõppu lasteaeda näiteks isadepäeva- või jõuluüritusele? Selgub, et ei ühte ega teist. Tulemused on hoopis vastupidised. Mehed kannatasid majanduskriisi tõttu veidi enam kui naised ning kriisi tippajal oli iga viies tööturul aktiivne mees töötu. 2012. aastal vähenes meeste töötus oluliselt, saavutamata küll kriisieelset taset. Kriis mõjutas mehi sõltumata sellest, kas neil oli leibkonnas lapsi või mitte. Samas oli leibkonnas lapsi omavate meeste töötus võrreldes lapsi mitteomavatega oluliselt väiksem nii enne kriisi, kriisi ajal, kui ka pärast kriisi. Nii näiteks langes leibkonnas lapsi omavate meeste töötuse määr 2012. aastal 6,7%-ni, leibkonnas lapsi mitteomavate meeste töötuse määr oli aga 13,3%. Ka palka saavad lastega mehed rohkem. Aastatel 2007–2012 oli leibkonnas lapsi omavate meeste keskmine netopalk 20% kõrgem kui lasteta meestel. Parimas tööeas meesteks võiks lugeda 25–49-aastaseid – nende palgatase oli teiste vanuserühmadega võrreldes ka kõrgem. Et 25–49-aastaste vanuserühmal on suure tõenäosusega juba ka lapsed, siis kas hoopis kindel vanuserühm on palgaerinevuse põhjuseks? Nii see siiski pole, leibkonnas lapsi omavatel 25–49-aastastel meestel oli 2012. aastal keskmine netopalk samuti 20% kõrgem kui sama vanuserühma lasteta meestel. Seega kipuvad leibkonnas lapsi omavad mehed olema lasteta meestest tööalaselt edukamad. Eks põhjuste jada on pikk — alustades pereisade suurenenud vastutustundest ja selgemast sihiseadest ning lõpetades naiste valikuga partneri osas. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus „Laste heaolu“ artiklis „Laps eri keskkondades“ (ilmus 20.12.2013). Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik