Otsingu tulemused

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2023. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport 5% ja import 7%. Teenuseid müüdi jooksevhindades 3,1 miljardi ja osteti 2,3 miljardi euro eest. Eelmisel aastal suurenes teenuste eksport kokku 9% ja import 8%.

Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta veebruaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 15% ja import 10%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,3 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 202 miljonit eurot, mis on 67 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

6. jaanuaril asub statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhina tööle rahvusvahelise kogemusega tippspetsialist Svetlana Raudonen.