Teenuste väliskaubandus ületas kriisieelse taseme

Uudis
Postitatud 12. mai 2022, 10.01 , Juhtivanalüütik Mirgit Silla

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel eksportisid möödunud aastal Eesti majandusüksused teenuseid rohkem kui 8,4 miljardi euro eest, mis on 47,2% rohkem kui aasta varem. Teenuseid imporditi ligi 7 miljardi euro eest ehk 28% enam kui 2020. aastal.

Teenuste väliskaubandusele on olnud omane, et eksport ületab importi, mistõttu on teenuste väliskaubandusbilanss positiivne. Eelmisel aastal oli teenuste väliskaubandusbilanss taas positiivne, kogusummas üle 1,4 miljardi euro, mis on jõudmas kriisieelsele tasemele.

Eksport ja import tegevusala järgi

Aastal 2021 andsid suurima osa ehk 27% Eesti teenuste koguekspordi käibest veonduse ja laondusega tegelevad eksportijad. Järgnesid info ja side (25%) ning kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas (12%) tegutsevad majandusüksused. Võrreldes 2020. aastaga suurenes ligi poole võrra (811 miljoni eurot) veonduses ja laonduses tegutsevate majandusüksuste teenuste eksport. Märkimisväärselt suurenes ka info ja side (794 miljoni euro võrra) ning kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas (538 miljoni euro võrra) tegutsevate majandusüksuste teenuste eksport. Teenuste eksport kahanes järgmistel tegevusaladel: ehitus (26 miljoni euro võrra) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (8 miljoni euro võrra).

Eesti teenuste eksport tegevusalade järgi, 2021

Suurima teenuste importkäibega oli kutse-, teadus- ja tehnikaaladega (24% Eesti teenuste koguimpordist) ning veondusega ja laondusega (18%) tegelevad majandusüksused. Võrreldes 2020. aastaga kasvas enim järgmiste tegevusalade majandusüksuste teenuste importkäive: veondus ja laondus (572 miljoni euro võrra), info ja side (423 miljoni euro võrra) ning hulgi- ja jaekaubandus (205 miljoni euro võrra).

Eesti teenuste import tegevusalade järgi, 2021

Teenuste väliskaubandus riikidega

Eestist eksporditi teenuseid 227 riiki ja imporditi Eestisse 211 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 174 riigiga. Suurim bilansi ülejääk – 793 miljonit eurot – oli Soomega. Järgnesid Rootsi 364 miljoni ja Ameerika Ühendriigid 284 miljoni euroga. Suurim puudujääk tekkis Saksamaaga ja Iirimaaga – vastavalt 1,1 miljardit eurot ja 110 miljonit eurot.

Euroopa Liidu (EL) riikide osatähtsus Eesti teenuste koguekspordis oli 2021. aastal 62% ja -impordis 74%. Eesti bilanss oli teiste Euroopa Liidu riikidega taas ülejäägis (71,7 miljonit eurot). Teenuste eksport euroala 19 riiki oli 48% Eesti teenuste koguekspordist, teenuste import euroala riikidest aga 62% Eesti teenuste koguimpordist. Teenuste eksport neisse riikidesse kasvas 2021. aastal võrreldes eelnenud aastaga 41%, import kasvas 20%.

Eesti suurim teenuste ekspordipartner oli 2021. aastal Soome. Eksport Soome oli 2021. aastal 16% Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli eksport Saksamaa (9%) ja kolmandal Rootsi (8%).

Teenuste eksport suurematesse partnerriikidesse, 2020–2021

Eestisse imporditi 2021. aastal enim teenuseid Saksamaalt – 27% Eesti koguimpordist. Järgnes import Soomest (8%) ja Lätist (6%). Enim suurenes teenuste import Leedust (135,1 miljoni euro võrra), Iirimaalt (124,5 miljoni euro võrra) ja Suurbritanniast (57 miljoni euro võrra). Aastaga vähenes enim teenuste import Boliiviast (10,3 miljoni euro võrra), Austriast (8,1 miljoni euro võrra) ja Norrast (3,9 miljoni euro võrra).

Teenuste import suurematesse partnerriikidesse, 2020–2021

Enim kasvas veoteenuste väliskaubandus

Kõige enam suurenesid veo-, telekommunikatsiooni-, arvuti- ja info- ning muude äriteenuste eksport. Kui 2020. aastal eksporditi veoteenuseid ligi 1,6 miljardi euro eest, siis 2021. aastal juba ligi 2,5 miljardi euro eest ja see kasvas ligi 60%. Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste eksport suurenes aastaga 80%, muude äriteenuste eksport aga 35%. Kriisijärgsel aastal mõnede teenuste eksport ka kahanes. Suurimat ekspordi vähenemist näitasid ehitusteenused (17%) ning hooldus- ja remonditeenused (16%).

Teenuste import nagu eksportki suurenes enamikus teenuseliikides. Kõige enam kasvas veo-, muude äri- ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste import. Kui veoteenuseid imporditi 2020. aastal üle 1,3 miljardi euro eest, siis 2021. aastal ligi 2,1 miljardi euro eest, st import kasvas 60%. Muude äriteenuste import kokku kasvas 48%, telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste import aga 11%. Enim kahanes ehitusteenuste import. Aastal 2020 imporditi ehitusteenuseid 126,2 miljoni euro eest, kuid 2021. aastal ainult 66,8 miljoni euro eest ja see kahanes ligi 60%.
 

Statistika aluseks on Statistikaameti ja Eesti Panga väliskaubanduse teenuste andmed. Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte ja uuri detailsemaid andmeid väliskaubandusrakendusest

Foto: Shutterstock