2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2012. aastal täpsustatud andmetel 0,2% ja võlatase 9,9% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta sama ajaga -1%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 0,8% ja teenused 1,2% odavamad.
Statistikaamet alustab tänasest rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, millega kontrollitakse valmisolekut suureks loenduseks. Kuu aega kestvasse rahvaloenduse peaproovi kaasatakse üle Eesti umbes 2000 inimest.
Statistikaameti andmetel oli 2013. aasta oktoobris naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel. Kõige väiksem sooline palgalõhe oli Põlva maakonnas ja kõige suurem Ida-Viru maakonnas.
2017. aastal oli Eestis tegutsevaid majandusüksusi ligi 158 000. Lisandus 3000 üksust ehk sama palju kui 2016. aastal. Õigusliku vormi järgi vaadates on pilt teistsugune ‒ äriühingute arvu kasv hoogustus ja esimest korda vähenes mittetulundusühingute arv.
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9%. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9% viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6%.
Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus mais võrreldes aprilliga -0,7% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga -1,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,5% ja teenused 2,0% odavamad.