Otsingu tulemused

Eesti sadamaid külastas 2024. aasta esimeses kvartalis vähem laevu kui mullu samal ajal. Eestisse saabus kokku 2168 reisi- ja kaubalaeva ning siit lahkus 2151 laeva, mis on vastavalt 4% ja 5% vähem kui 2023. aasta esimeses kvartalis. Kaubamaht sadamates vähenes 10%.

Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 km. Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6% enam kui mullu samal ajal. „Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3% pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete pakutud maismaatransporti 49,5 miljonit sõitjat, mis on 12% enam kui eelmise aasta samas kvartalis. Busse kasutas 39,9 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Bussidega tehti 19% ja rongidega 6% enam sõite kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Uuringufirma Kantar-Emor Eesti avaliku sektori tööandjate maine uuringu järgi on statistikaamet Eesti tööealiste elanike hinnangul atraktiivsuselt kolmas tööandja. Esikoha saavutas Keskkonnaamet ja teise koha Transpordiamet.

Eesti kaubaveoautod, mis on kandevõimega üle 3,5 tonni, vedasid möödunud aastal hinnanguliselt üle 25 miljoni tonni kaupa. Võrreldes 2022. aastaga on see 8% vähem, veosekäive kahanes samuti 8%.

Statistikaameti andmetel tegeleb innovatsiooniga 53% ettevõtetest, kõige innovaatilisemad on põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmisega tegelevad ettevõtted. Ettevõtete 2020.–2022. aasta innovatsiooniuuringu tulemustel on innovaatilisus kahanenud 11 protsendipunkti võrra.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab

Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras selgitas, et keskkonnakaupade ja -teenuste nõudluse kasvu on kannustanud nii keskkonnaprobleemide suurem teadvustamine kui ka kõrgenenud keskkonna- ja energiasäästunõuded, seda eriti ehitustegevuses. „Väga suure mõjuga on kiiresti kasvav energiatõhusam uusehitus ja hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimine. Need andsid kokku 1,5 miljardit eurot toodangut,“ täpsustas Oras. Taastuvallikatest toodetud energia hulgas moodustas elektri- ning soojusetootmine taastuvatest energiaallikatest 482,2 miljonit eurot ning kütte- ja hakkepuidu toodang 548,7 miljonit

Statistikaameti andmetel kasvas 2023. aastal sõitjate arv rahvusvahelistel merevedudel 12% ning peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 5%. Sadamate kaubamaht vähenes 2022. aastaga võrreldes ligi kolmandiku.

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.