Otsingu tulemused

Täna, 22. märtsil on ülemaailmne veepäev, mille tähistamisega väärtustatakse vett ja teadvustatakse, et puhas vesi ei ole iseenesestmõistetav. Üleilmse veepäeva traditsioon sai alguse juba 1993. aastal ja sellest ajast alates on see iga-aastane tähtpäev. Sellest, kas veega seotud probleemid on aktuaalsed ka Eestis, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.

Maa päeva tähistatakse 22. aprillil ülemaailmselt juba 51. korda. Selle aasta Maa päeva teema on „Taastada meie Maa“, kus fookuses on looduslikud protsessid, tärkavad rohetehnoloogiad, uuenduslik mõtlemine ning palju muud sellist, mis mängib olulist rolli maailma ökosüsteemide taastamisel.

Infotehnoloogia võimalused on ettevõtete juhtimises ja protsessides kaasa toonud suuri muudatusi. Näiteks on töökorraldus nii arvutite, robotite kui ka digidokumentide kasutamise tõttu palju tõhusam. Ettevõtjate jaoks on senisest olulisemateks teemadeks saanud pilveteenuste ja asjade interneti kasutamine ning suurandmete analüüs.

Elektrit toodeti 2014. aastal 12,4 teravatt-tundi, mis on üle 6% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest kasvas 2013. aastaga võrreldes ligi 13%.

Elektrit toodeti 2013. aastal üle 13 teravatt-tunni, mis on ligi 11% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest vähenes 2012. aastaga võrreldes üle 10%.

Pärast paariaastast seisakut võib 2016. aastat ettevõtete jaoks pidada võrdlemisi edukaks ‒ nii müügitulu, investeeringud kui ka tegutsevate ettevõtete arv suurenesid 4%. Paranenud tulemused peegeldusid ka kasumites – aruandeaasta kasum kasvas 11%. Paranesid ka tootlikkusnäitajad.

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).