Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kõige enam ehk 4% vähenes müügimaht 2024. aastal tööstuskaupade kauplustes, toidukaupade kauplustes oli kahanemine 3%. „Müügimaht suurenes mullu aga 2% mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes,“ täpsustas Pihlak. Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas aasta viimasel kuul taas kasvama. „Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2024. aasta detsembris 1 miljard eurot ning võrreldes 2023. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 1%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2024. aasta detsembris võrreldes 2023. aasta

Statistikaameti andmetel veeti 2014. aastal Eesti sadamate kaudu 43,5 miljonit tonni kaupa ja raudteel ulatus kaubavedu 36,3 miljoni tonnini. Varasema aastaga võrreldes sadamate kaubamaht veidi kasvas, ent raudteel vähenes ligi viiendiku.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et novembris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim toidukauplused, kus müügimaht kahanes aastaga 4%. „Samal ajal jätkas tööstuskaupade kaupluste müügimaht kasvu ka novembris ning suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%,“ kirjeldas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 15% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. 10% võrra suurenes müügimaht posti või interneti teel kaupu

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul vähenes novembris eelmise aasta võrdluses toidukaupade kaupluste müügimaht 5% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 1%. „Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemine jätkus ning müügimaht kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 13%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Arvestada tuleb aga sellega, et kui inimesed ostavad kaupu välismaalt, siis need ostud Eesti jaekaubandusettevõtete müügimahus ei kajastu,“ selgitas Pihlak

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. „Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes,“ lisas Pihlak. Pihlak selgitas, et mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Pihlak täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid

Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt toit, joogid ja automaks, seda nii detsembri kui ka eelmise aasta sama kuuga võrreldes. „Teisalt langetasid indeksit aga jaanuaris toimunud riiete allahindlused ning rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid,“ täiendas Veski. Toidukaupadest on võrreldes 2024. aasta detsembriga enim kallinenud kala (31%), täispiim (12%) ja värske köögivili (7%). Bensiin oli jaanuaris mulluse detsembriga võrreldes 2,3% ja diislikütus 2,7% kallim. Elanike

100 tüdruku kohta sünnib Eestis 107 poissi Sel aastal tähistas Eesti Vabariik 107. sünnipäeva. Statistikaamet kogus sel puhul kokku näitajad, mis iseloomustavad Eestit ja Eesti rahvast numbriga 107. Saime teada, et Eestis on 7 küla, kus elab 107 inimest: Kahala ja Lõõla külad Türi vallas, Vana-Jõgeva küla Jõgeva vallas, Kirimäe küla Lääne-Nigula vallas, Kõrkküla Saaremaa vallas, Pataste küla Tartu vallas ja Vagula küla Võru vallas. Samuti saime teada, et viimase saja aasta jooksul on kõige rohkem olnud just selliseid aastaid, kus 100 tüdruku kohta on sündinud 107 poissi. Viimati oli nii 2022

Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimese kolme kuu jooksul rongiga 1,2 miljonit inimest, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga langes sõitjate arv 33% võrra. Kaubavedu raudteel ulatus ligi 6,2 miljoni tonnini.

Praktikale pääsesime koos teiste Tartu ülikooli tudengitega üleülikoolilise aine raames, mis võimaldas kogu programmi läbida ühtse meeskonnana. Meeskond komplekteeriti erinevatelt õppekavadelt ja -astmetelt. Statistikaameti projektipraktikale asusime kolmekesi: mina ja kaks tudengit, kes õpivad samuti majandusteaduskonnas, ent on kursus nooremad. Projekt jaotus kolme etappi: eeltöö, teostus, tulemus. Kommunikatsiooni ja turunduse tiimis praktikat tehes oli meie eesmärk luua noortele sotsiaalmeedia kasutajatele tööandja brändingu videoklipp, mis jutustaks statistikaameti lugu läbi töötajate