Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Isiku-uuringud

Sisuleht
Peale kõigile kohustusliku rahva ja eluruumide loenduse on isiku-uuringud enamasti vabatahtlikud. Üksikisikutelt kogume andmeid sotsiaaluuringute jaoks, kui andmeid pole võimalik saada andmekogudest. Statistikaamet korraldab erinevaid uuringuid, näiteks elanike tööelu, reisimise, ajakasutuse kohta. Uuringud on erineva sagedusega, mõned kestavad kuu või paar, teised kaks aastat. Osa uuringuid toimub igal aastal ja mõni üle mitme aasta. Miks on oluline uuringus osaleda? Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta

Naiste ja meeste ajakasutus – aeg kaob, rollid jäävad?

Kuupäev 13.04.2020
Artikkel
Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?

IV kvartalis oli ligi 9 000 vaba ametikohta

Kuupäev 10.03.2017
Artikkel
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta IV kvartalis ligi 9 000 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Kui vabade ametikohtade arv oli eelmises kvartalis viimase seitsme aasta suurim, siis IV kvartalis vähenes vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga 18%. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 37%.

Eesti inimene peab probleemiks eluruumi kostuvat müra ning ümbruses olevat saastet 

Kuupäev 12.03.2024
Artikkel
Läbi kahekümne aasta, mil Eesti Sotsiaaluuringu raames on uuritud eestimaalaste eluruumidega seotud probleeme, on kõige suuremaks murekohaks peetud eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Milliste probleemidega Eesti inimesed veel silmitsi seisavad, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Loenduseeskiri

Sisuleht
I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine 1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile. 2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. 3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine

Tööturul on üha rohkem pikema tööstaažiga inimesi

Kuupäev 17.01.2025
Artikkel
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal alanud langustrendi pidurdumine. Võttes aluseks tööturu kiirstatistika ja võrreldes 2023. ja 2024. aasta viimast päeva, on näha, et kehtivaid töösuhteid oli töötamise registris 2024. aasta lõpus 738 tuhat, mida on 1300 võrra vähem kui aasta varem. Rootalu sõnul on langus aga märkimisväärselt väiksem kui aastatel 2022–2023, kui töösuhete arv vähenes üle kümne korra rohkem ehk 15 000 võrra. „Me näeme töösuhete arvu languse pidurdumist. Samas tõuseb esile, et viimase viie aasta võrdluses suudab 2024

Info ja side tegevusalalt kaovad noored töötajad

Kuupäev 17.07.2024
Artikkel
Statistikaameti tööturu kiirstatistika näitab, et viimase pooleteise aasta jooksul on nii info ja side tegevusalal laiemalt kui ka kitsamalt programmeerimise valdkonnas töötavaid 20–29-aastaseid noori jäänud vähemaks. Kui varasematel aastatel kasvas programmeerimise valdkond just noorte arvelt, on viimase aasta jooksul nende arv seal vähenenud.