Ühiskondlike lõhede analüüs

Kui suur on ebavõrdsus Eestis ja kuidas see on jaotunud? Analüüsi käigus valmis 11 isikuprofiili, et ilmestada ühiskondlikke lõhesid ja ebavõrdsust Eestis. Profiili kirjeldamisel võeti arvesse nii leibkonna tüüpi ja laste arvu leibkonnas kui ka vanust, sugu, haridust, rahvust, elukohta, puudeid ja nende raskusastet, sissetulekuid, hõivet, saadud toetusi, töökoha kaugust elukohast, terviseseisundit ja eluga rahulolu.

Arvestasime ka apteekide, huvitegevuse jms kättesaadavust elukoha läheduses. Eelkõige keskendusime riskitegurite koos avaldumisest tulenevatele lõhedele.

Huvitav fakt

Töötuse määr on kõige suurem Ida-Virumaal ja Valgamaal, kuid töötu profiil on neis kahes maakonnas küllaltki erinev nii rahvuse, hariduse kui ka vanuse poolest. Kuigi mõlemas maakonnas on kõige rohkem töötuid pensionieelikute hulgas, on Valgamaal tööta ka üsna palju nooremaealisi. Ida-Virumaa aga paistab silma sellega, et seal on madala haridustasemega inimeste osatähtsus töötute seas kõige väiksem: sealne töötu ei pruugi leida tööd ka siis, kui tal on asjakohane haridus.

Tellija: 

riigikantselei

Andmeallikad: 

Eesti sotsiaaluuring, Eesti tööjõu-uuring, rahvastikuregister, sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa andmed, maksu- ja tolliameti andmed, töötamise register, statistikaameti avalikud andmed, veebikammimise andmed kultuuriürituste kohta, ravimiameti tegevuslubade register, spordiregister.

Teostajad: 

Kadri Rootalu, Kadri Raid, Märt Leesment, Kaja Sõstra

29. märtsil on statistikaameti infotelefon suletud. Häid pühi!