Otsingu tulemused

Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses, kuid kasvas energeetikas ja mäetööstuses.

Esialgsel hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,4%, teatab Statistikaamet.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet. 2013. aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel 2013. aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele, teatab Statistikaamet. 2013. aastal kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,5%, teatab Statistikaamet. SKP kasv on alates eelmise aasta II kvartalist järk-järgult kiirenenud.

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%. Majanduslangus aeglustus IV kvartalis, sest 2009. aasta I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%. Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Ka aitas SKP languse aeglustumisele olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist. [caption id="attachment_219" align=

Varimajandus on keeruline majandusnähtus, mille puhul ei ole uurijad alati üksmeelel, mida varimajanduse all silmas pidada ja kuidas seda mõõta. 2014. aastal moodustas varimajandus Eesti SKP-st erinevate metoodikate järgi 3–26%.