Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta novembris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 10,8%, töötlevas tööstuses 5,4% ning mäetööstuses 2,4%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 869 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 7%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Kristjan Erik Loigu sõnul on elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud kaheksas omavalitsuses 79st: need on Kastre, Tartu, Kambja, Tori, Anija, Raasiku, Jõelähtme ja Peipsiääre vald. „Riigi keskmisena on rahvastik vanemaks jäänud 0,54 aasta võrra ehk 41,98 aastalt 42,52 aastale. Sellest kiiremini on rahvastik vananenud enamikus ehk 53 omavalitsuses,“ täpsustas Loik. Ülejäänud 18 omavalitsuses on rahvastik vananenud, kuid riigi keskmisest aeglasemalt. Noorimad elanikud on Rae vallas Nii 2020. kui ka 2025. aastal oli rahvastiku keskmine vanus

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aastal võrreldes 2022. aasta keskmisega 6,1%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9%. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga oli indeksi kasv aga 2,2%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. HICP on kiirhinnang, mis juuli hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub. Juuli

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 5,9%. Eluaseme hinnaindeksi aastakasv, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, oli viimati nii madal 2018. aastal.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2021. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 19,0%.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse alla kuuluvad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla aga linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuhi Pauline Kommeri sõnul lõpetasid 2024. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. „Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 553,9 miljonit eurot ja kohalikel omavalitsustel 152,8 miljonit eurot,“ täpsustas Kommer. Valitsemissektori

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta augustis püsivhindades 11,9% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 26,2%, töötlevas tööstuses 9,3% ning mäetööstuses 41,5%.