Otsingu tulemused

Täpsustatud andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta III kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,0%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel

Tänavu maailma tabanud koroonapandeemia pani paljusid otsima vastust küsimusele, milline mõju on olnud keerulistel oludel enesetappude arvule. Paraku kiputakse üksikute arvude põhjal tegema ennatlikke järeldusi ning juhuslikele varieeruvustele omistatakse oluliselt suurem tähendus, kui pika aja jooksul kujunenud seaduspäradele.

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu

Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%, teatab Statistikaamet.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Alates II kvartalist hakkas SKP võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga järk-järgult kasvama ning IV kvartalis oli SKP kasv täpsustatud andmetel 6,7%.

Esialgsetel andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aastal reaalarvestuses ehk hinnamuutuse mõju arvestamata eelmise aastaga võrreldes 3,6%, teatab Statistikaamet. IV kvartalis vähenes SKP eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,7%.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esialgsetel andmetel 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,3%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti üks ülesanne on koguda ja jagada Eesti kohta usaldusväärset ning objektiivset infot. Olemasolevatest andmekogudest selleks aga alati ei piisa ja siis tuleb appi võtta inimesed, kes saavad anda ühiskonna parema toimimise eelduseks olevat üliolulist teavet.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on