Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta detsembriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9% ja sealhulgas toiduainete tootmises 2,6%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes 2024. aasta novembriga mõjutas indeksit detsembris eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul kasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja. Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt. Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 28% ning import 32%. Detsembris kasvas kaupade eksport 24% ja import 27%.

Tarbijahinnaindeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,2%. Kaubad olid möödunud aasta jaanuariga võrreldes 0,8% odavamad ja teenused 2% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses mullu kolmandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes langesid kolmandas kvartalis korterite hinnad 1% Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis 7,7%. Tallinnas jätkasid korterite hinnad tõusu, kasvades eelmise kvartaliga võrreldes 0,9%,“ selgitas Umbleja. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,8% ning majade hinnad 8,1%. Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem nii 2024. aasta

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul 2024. aastal töötlevas tööstuses toodangu kogumaht küll vähenes, aga aasta lõpp näitas pisut paranemise märke. „Oktoobris ja novembris hakkas maht kasvama, kuid detsembris veidi kahanes,“ tõi Bunder välja. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast vähenes toodangu maht eelmisel aastal kahel kolmandikul. Suurematest tegevusaladest kasvas toiduainete (5,1%), kummi- ja plasttoodete (0,7%) ning muude transpordivahendite tootmine (11,3%), samuti masinate ja seadmete remont ning paigaldus (2,1%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kõige enam ehk 4% vähenes müügimaht 2024. aastal tööstuskaupade kauplustes, toidukaupade kauplustes oli kahanemine 3%. „Müügimaht suurenes mullu aga 2% mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes,“ täpsustas Pihlak. Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas aasta viimasel kuul taas kasvama. „Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2024. aasta detsembris 1 miljard eurot ning võrreldes 2023. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 1%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2024. aasta detsembris võrreldes 2023. aasta

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2024. aasta teises kvartalis teenuste eksport ja import mõlemad 3%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,1 miljardi ning imporditi 2,3 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilanss oli 802 miljoni euroga ülejäägis. See on 39 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv