Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aastal võrreldes 2022. aasta keskmisega 6,1%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9%. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga oli indeksi kasv aga 2,2%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. HICP on kiirhinnang, mis juuli hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub. Juuli

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2021. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 19,0%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta augustis püsivhindades 11,9% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 26,2%, töötlevas tööstuses 9,3% ning mäetööstuses 41,5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 893 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 9%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 5,9%. Eluaseme hinnaindeksi aastakasv, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, oli viimati nii madal 2018. aastal.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta septembris püsivhindades 12,5% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kahes sektoris: energeetikas 37,6%, töötlevas tööstuses 10,9%. Mäetööstuses jäi tootmine pea samale tasemele, kahanedes vaid 0,3%.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse alla kuuluvad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla aga linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuhi Pauline Kommeri sõnul lõpetasid 2024. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. „Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 553,9 miljonit eurot ja kohalikel omavalitsustel 152,8 miljonit eurot,“ täpsustas Kommer. Valitsemissektori