Otsingu tulemused

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-530-4 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 280 lk Ilmus: 29.11.2013 Eesti piirkondlikku arengut käsitlev analüütiline kogumik annab ülevaate rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutustest peamiselt maakondade ja kohalike omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist ja antakse üksikasjalik ülevaade mõnest Eesti piirkonnast. Analüüse ilmestavad rohked joonised ja teemakaardid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste näitajate määratlused koos metoodiliste selgitustega

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel küsitakse muu hulgas, kas inimene on alates 2011. aastast elanud väljaspool Eestit pidevalt 12 kuud või kauem. Jaatava vastuse korral esitatakse veel mõned rändega seotud küsimused, mis annavad täpse pildi Eestis viibimise ja siit lahkumise kohta.

Eesti on läbi aegade olnud Euroopa Liidu (EL-i) madalaima valitsemissektori võlakoormusega riik. Koroonaviiruse leviku tõkestamise tegevuste tulemusena halvenes majanduslik olukord nii Eestis kui ka kõigis teistes Euroopa Liidu (EL-i) liikmesriikides ja rakendatud meetmed tingisid valitsemissektori võla kasvu. Vaatasime, kuidas on valitsemissektori võlg 2020. aasta teises kvartalis Eestis ja EL-is kujunenud.

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

Statistikaamet annab juba 10. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Preemiaga tunnustatakse igal aastal üht noort üliõpilast, kelle rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistika meetodit.

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Rahandusministeeriumi tellimuse alusel statistikaameti tehtud uuringust selgus, et tänavu jaanuaris oli 82,2% vähemalt 16-aastastest eestimaalastest oma elukeskkonnaga üldiselt väga või pigem rahul. Kõige suurem oli rahulolu Hiiumaal ja Saaremaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal.

Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?