Otsingu tulemused

Rahvaloenduse lõpuni on jäänud täpselt nädal ning inimeste andmete kogumine jätkub telefoniintervjuude vormis. Epideemia tõttu kodukülastusi rahvaloendusel sel korral ei toimu. Küll aga toimetavad küsitlejad kohustusliku juhuvalimi aadresside postkastidesse teatisi palvega elanikel rahvaloendajaga ühendust võtta.

Statistikaamet tunnustas oma 100. sünnipäeval kahte suurettevõtet Stora Enso Eesti AS-i ja Norma AS-i korrektselt ja tähtaegselt esitatud andmete eest. Tunnustuse hea koostöö eest pälvisid ka Vaba Lava ja disainibüroo Velvet.

Statistikaameti poolt välja antava Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab sel aastal Tuuli Jürgenson magistritööga teemal „Retrospektiivsete ja prospektiivsete andmete kombineerimine ülegenoomsetes seoseuuringutes“.

Sarnaselt teistele ELi riikidele on Eestis kõige populaarsemad majutuskohtade külastamise kuud juuli ja august. „Kuid erinevalt ELi üldisest trendist on Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus ööbimisi kõige rohkem juulis,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk. „Möödunud aasta juulis ja augustis registreeriti Eestis 26,1% ööbimistest, neist juulis 13,9% ja augustis 12,2%. Need näitajad on ELi keskmisest madalamad,“ tõi juhtivanalüütik välja. Populaarsuselt kolmas turismikuu nii Euroopa Liidus kui Eestis on juuni. „Eesti ja Euroopa numbrid on juunis väga sarnased – Eestis leidis

Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände aastatel 2015–2020 ja otsisid sealt vastuseid.

Sel aastal möödub 30 aastat riikliku statistika aluspõhimõtete loomisest. Need põhimõtted on ülemaailmne standard, mille on heaks kiitnud ÜRO Peaassamblee ja neid kasutavad riigid üle kogu maailma. Selle sündmuse tähistamiseks on statistikaamet loonud animatsiooni, mis selgitab, kuidas aitavad usaldusväärsed andmed ja statistika kaasa iga inimese elus tähtsatele otsustele.

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.

Kahaneva loomuliku iibe tingimustes on Eestis ja Euroopas rändega seotud teemade edukas lahendamine järjest tähtsamal kohal, et tagada ühiskondade pikaajaline toimimine. Just sisse- ja väljarände näitajad on viimastel aastatel rahvastiku kasvu või kahanemist kujundanud. „Kõige keerulisem on olukord neis Euroopa riikides, kus on suur rände käive, s.t et nii saabujaid kui lahkujaid on pidevalt palju. Sotsiaaluuringus mõõdetakse ühe näitajana sisserändega kaasneva kasu ja kahju tunnetamist,“ selgitas Tartu Ülikooli Heaolu Seirekeskuse juht Mare Ainsaar. Senised Euroopa sotsiaaluuringu andmed

Tänasest, 3. novembrist algas taas üleeuroopaline uuring SHARE, millega kogutakse infot üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Seekordse uuringu fookuses on ka ajakasutus ja kognitiivsed võimed.

Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets. „Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest