Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Eesti kodanikud rändavad kõige enam Soome ja sealt uuesti tagasi Eestisse

Blogi
Postitatud 10. juuni 2021 9:00 , juhtivanalüütik Terje Trasberg ja analüütik Kristjan Erik Loik

Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände aastatel 2015–2020 ja otsisid sealt vastuseid.

Eesti kodanike viimase kuue aasta rändesaldo on napilt negatiivne ehk siit on ära läinud rohkem Eesti kodakondsusega inimesi kui siia on naasnud. Rännanute hulka võib üks inimene olla aga arvatud ka mitu korda. Näiteks 2015. aastal lahkus Eestist ligi 9000 kodanikku, kellest umbes pooled tulid järgmise viie aasta jooksul Eestisse tagasi. Neist pea 900 jõudis aga ka uuesti lahkuda.

Eesti kodanike ränne, 2015–2020

Ei saa me läbi Soometa

Eesti kodanike rännet iseloomustab eelkõige soov läände minna. Esikohal on selles osas Soome, kuhu suundus aastatel 2015–2020 kuus väljarändajat kümnest. Populaarsed välisrände sihtriigid on veel Suurbritannia, Saksamaa, Venemaa ning Rootsi. Nimetatud viis riiki moodustavad 80% Eesti kodanike väljarändest. Enam kui ühe protsendi annavad juurde veel mitmed Lääne-Euroopa riigid, Skandinaaviamaad ning Ameerika Ühendriigid ja Austraalia. Sisserände lähteriigid kattuvad suures osas väljarände omadega, sest paljud lahkujad saabuvad mõne aja möödudes tagasi Eestisse.

Kõige suurema osa väljarändajatest moodustavad 26–30-aastased ja sisserändajatest 28–32-aastased Eesti kodanikud. Keskmiselt on väljarändaja 33-aastane ning sisserändaja 36-aastane. Mehed moodustavad väljarändajatest 55% ning sisserändajatest 58%. Meeste ja naiste vanuselises jaotuses rändestatistika puhul erinevusi ei ole. Aastatel 2015–2020 jäi Eesti kodanike rändesaldo küll negatiivseks, kuid osades vanuserühmades oli sisseränne väljarändest siiski suurem. Näiteks 20–29-aastaste vanuserühma puhul lahkub iga saabuja kohta 1,7 inimest, aga 60–69-aastate vanuserühma puhul ainult 0,4 inimest.

Rände jaotus vanuserühma järgi (%), 2015–2020

Erinevates vanuserühmades rännatakse erinevalt. Soome, kui peamine rände lähte- ja sihtriik on Eesti kodanike seas esikohal kõigis vanuserühmades. Samas 40–69-aastaste seas on Soome oluliselt populaarsem valik kui nooremate või vanemate seas. Kõige enam minnakse Soome 50–59-aastaste vanuserühmas, kus Soome osakaal küündib väljarände osas lausa 78% juurde. Kõige väiksem on Soome osakaal üle 70-aastaste väljarändajate vanuserühmas, kus see jääb ainsana alla 50%.

Väga huvitavalt paistab rändedünaamika silma ka noorte täiskasvanute ehk 20–29-aastaste hulgas. Lisaks Soomele (57%), minnakse keskmisest enam Suurbritanniasse (10%) ja Austraaliasse (5%). Austraalisse minek selles vanuserühmas on sedavõrd populaarne, et üldises väljarände riikide arvestuses kerkib Austraalia kuuendale kohale, kuigi enamikes vanuserühmades jääb Austraalia teise kümnesse. Riikide esikümnest enim kõrvalekaldeid leidub üle 70-aastaste vanuserühmas, kus esikümnesse mahuvad veel Iisrael, Läti ja Kanada. Nimetatud riigid asuvad väljarändajate keskmisena alles tabeli teises ja kolmandas kümnes.

Värske rändestatistika kinnitab, et Eesti on juba mitu viimast aastat olnud sisseränderiik (loe lisaks:Eestisse rändab üha enam Ukrainas, aga ka Indias sündinuid). Aastatel 2015–2020 lahkus Eesti kodanikke kokku rohkem kui siia naases, kuid aastatel 2017–2019 oli rändesaldo positiivne. Eesti kodanike välisrände dünaamika on pikalt sarnane püsinud: eelkõige lahkutakse Soome ja seejärel teistesse Lääne-Euroopa riikidesse.

Alates 2015. aastast kasutab statistikaamet rände arvutamisel residentsuse indeksit, mis võimaldab tuvastada lisaks registreeritud rändele ka registreerimata rännet. Rände lähte- ja sihtriikide leidmiseks võetakse appi erinevad registrid, kuid kõiki riike sellega tuvastada ei õnnestu. Antud tekstis on analüüsitud Eesti kodanike rännet ning lähte- ja sihtriikide osakaalude arvutamisel on maha arvestatud teadmata ränderiigiga kodanikud.

Vaata ka statistikaameti rände valdkonnalehte.

Foto: Shutterstock