Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloenduse küsitlus on läbi, jätkub andmete kogumine registritest

Kuupäev 02.03.2022
Artikkel
28. veebruaril lõppes rahvaloenduse teine etapp ehk kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikelt andmete kogumine. Sellega on loenduse küsitluste osa lõppenud, juulini jätkub aga andmete kogumine registritest, et loendatud saaksid kõik Eesti elanikud.

Kaugtööd teeb üle veerandi Eesti töötajaskonnast

Kuupäev 14.04.2022
Artikkel
Kaugtöötamine on viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.

Raketina säravasse andmekosmosesse

Kuupäev 14.12.2023
Artikkel
Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Muudatused statistikaameti andmebaasi ja rakendusliidese kasutamises (täiendatud 09.04.21)

Kuupäev 15.02.2021
Artikkel
Statistikaameti üks senistest andmebaasidest andmebaas.stat.ee on siiani pakkunud rakendusliidese ehk API võimalust. Nüüd on API võimalus lisatud möödunud sügisel uuenenud PxWebi tarkvara kasutavale andmebaasile, mis asub aadressil andmed.stat.ee. Kõikidel senistel andmebaas.stat.ee rakendusliidese kasutajatel tuleb üle minna PxWebi rakendusliidese kasutamisele.

Välispäritolu inimesed tööturul – kas võitjad või kaotajad?

Kuupäev 08.10.2014
Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti tööealiste seas ligi 15 000 pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu inimest. Neist pisut enam kui pooled töötasid ning töötavate hulgas oli oluliselt enam juhte või tippspetsialiste kui Eestis keskmiselt.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal 1310 eurot

Kuupäev 01.03.2019
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik

Kuupäev 16.12.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Kiirstatistika

Valdkond
Statistikaamet avaldab kiirstatistikat ühiskonnale oluliste teemade kohta. Sellele lehele on koondatud andmed selle kohta, kuidas võivad või võisid erinevad valdkonnad Ukraina sõjast ja COVID-19 viirusest tingitud eriolukorrast mõjutatud olla. Uuendame andmeid Ukraina kodanike kohta Eesti tööturul, jätkuvalt uuendame ka surmade kiirstatistikat. COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra ajal kogutud liikumisanalüüsi tulemusi ning tööturu ja ettevõtete kiirstatistikat enam ei uuendata, aga andmetega saab ka edaspidi tutvuda.Küsimuste korral palume pöörduda statistikaameti klienditoe poole stat

Suurandmed statistikas

Kuupäev 25.08.2016
Artikkel
Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.