Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik sõnas, et tootmise kasv töötlevas tööstuses jätkus augustis sarnaselt juulile hoolimata kahe suurima tegevusala tootmismahtude kahanemisest. „Puidutöötlemine vähenes 0,6% ja toiduainete tootmine 3,8%, mille taga oli eelkõige piimatoodete tootmise kahanemine. Mahtude suurenemisse panustas enim elektriseadmete tootmine, mis kasvas 12,2% elektrimootorite, -generaatorite ja -trafode tootmise suurenemise tõttu,“ tõi Kadarik välja. Kui juulis kasvas tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel, siis augustis vähem kui pooltel. Viiel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas juulis töötleva tööstuse tootmine pärast viie kuu pikkust vähenemist taas kasvama. „Tootmise suurenemisse panustas tugevalt töötleva tööstuse kõige suurem haru puidutöötlemine, kus toodeti 10,8% rohkem kui eelmise aasta juulis. Pea poole tegevusala kasvust andis taimsest biomassist tahkekütuste tootmine. Samuti suurenes märkimisväärselt mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine, kus maht kasvas 30,3%. Seda eelkõige tõsteseadmete ja erimasinate tootmise tõttu,“ lisas Kadarik. Juulis kasvas tootmine kahel kolmandikul töötleva

Statistikaameti analüütiku Maali Käbini sõnul pärineb info rahvuste kohta erinevatest riiklikest allikatest. „Peamine allikas on rahvastikuregister, kuid kui seal rahvus puudub, kasutatakse teisi riiklikke andmekogusid, näiteks isikut tõendava dokumendi taotlemisel esitatud andmeid,“ selgitas Käbin. Eestlaste arv on püsinud stabiilne, ukrainlaste arv on kasvanud Aastatel 2018–2026 on eestlaste arv püsinud küllaltki stabiilsena. Samal ajal on venelaste arv kahanenud ja ukrainlaste arv kasvanud. Eestlaste osatähtsus on kõigis vanuserühmades suurim, kuid 65–79-aastaste hulgas ulatub venelaste ja

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik märkis, et töötlevas tööstuses vähenes tootmine viiendat kuud järjest. „Suurim töötleva tööstuse tegevusvaldkond puidutöötlemine kahanes 2%. Juunis vähenes taas ka toiduainete tootmine, mis kahanes 3,3%. Toiduainetööstuse mahud vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga kuuendat kuud järjest, kuid juunis võrreldes maiga kahanemine aeglustus,“ tõi Kadarik välja. Juunis suurenes tootmine ühel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel, kahanes aga kahel kolmandikul. Viiest suuremast tegevusalast kahanesid lisaks puidutöötlemisele ja toiduainete

Statistikaameti juhtivanalüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul hakkas aasta algusest alates kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht mais kahanema. „Seda mõjutasid tööstuskaupade kauplused, kus maht kahanes eelmise aasta maiga võrreldes 5%. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht vähenes viimati 2025. aasta novembris,“ lisas Pihlak. „Toidukaupade kaupluste müügimaht mais kasvama ei hakanud ning jäi eelmise aasta mai tasemele,“ tõi Pihlak välja. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemine jätkus ka mais ning müügimaht kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. „Tähele

Eesti ehitusettevõtted ehitasid mullu kokku 4 miljardi euro eest: hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2024. aastaga ehitati hooneid 1% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul vähenes ehitusmaht neljandat aastat järjest. „2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine,“ selgitas Sinisaar. Kohalikul ehitusturul kasvas uute hoonete ehitus Eelmisel aastal kahanes

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik kommenteeris, et töötlevas tööstuses vähenes tootmine neljandat kuud järjest. „Ka mais oli suurimaks mõjutajaks toiduainete tootmine, mis kahanes 3,5%. Toiduainetööstuse mahud vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga viiendat kuud järjest, kuid mais võrreldes aprilliga kahanemine pidurdus,“ tõi Kadarik välja. Mais suurenes tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. „Kõige suurema töötleva tööstuse haru puidutöötlemise kasv rauges ja jäi võrreldes eelmise aasta maiga samale tasemele,“ sõnas Kadarik. Olulisematest tegevusaladest

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes vaatamata kütusehinna järsule tõusule mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta märtsiga võrreldes 15%. „Üheks mõjutajaks oli tarbijate ebakindlus ning hinnatõusu jätkumist kartes hakati kütust varuks ostma,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes 2025. aasta märtsiga võrreldes 10%. Samas toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis jätkus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. „Nende ettevõtete müügimahu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade hinnatõus,“

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7%, siis aprillis kasv mõnevõrra aeglustus. „Aprillis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused,“ lisas ta. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht aprillis taas suurenes, kuid kasv aeglustus märgatavalt. „Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes nende ettevõtete müügimaht 3%,“ sõnas Pihlak ja täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga

ÜRO maailma turismibaromeetri andmetel kasvas rahvusvaheliste turistide arv 2025. aastal 4%, kusjuures enamik sihtkohti üle maailma näitas häid tulemusi. Kokku registreeriti üle maailma 1,52 miljardit rahvusvahelist turisti, mida on peaaegu 60 miljonit rohkem kui 2024. aastal. Selle tagasid piisav nõudlus, suuremate päritoluturgude tulemuslikkus ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna sihtkohtade jätkuv taastumine. Suurem hulk lennuühendusi ja viisarežiimi lihtsustamine toetasid samuti rahvusvahelist reisimist. Turismibaromeetri andmetel püsis rahvusvaheline turism ka 2026. aasta esimesel