Otsingu tulemused

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset ning võrreldi tulemusi teiste riikidega. Selgus, et Eestis on kõrgharidusega inimeste osakaal suurenenud ning põhiharidusega inimeste osakaal vähenenud. Eesti naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad ning üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal.

Millises Eesti piirkonnas on kõige rohkem külasid? Millises külas elavad kõige vanemad või nooremad inimesed? Kas küla saab olla linnast suurem? Statistikaameti analüütik Helena Maarja Lainjärv uuris siinset külaelu lähemalt.

Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra.

2012. aasta andmete põhjal toimub Eesti väljarändes liikumine suuremat majanduslikku heaolu pakkuvate riikide suunas, teatab Statistikaamet. Eestist emigreerutakse peamiselt Soome ja Suurbritanniasse ning Eestisse rändavad sisse inimesed Soomest ja Venemaalt.

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.

Möödunud aastal käis teatris iga kolmas vähemalt 15-aastane eestimaalane. Ligi viiendik inimestest ei tunne aga teatrisse mineku vastu huvi ja kõikide ülejäänute puhul osutus takistavaks etendusasutuste kaugus, terviseprobleemid ja/või piletihind. Statistikaameti analüütik Erik Lest annab ülevaate Eesti elanike huvist ja võimalusest seoses teatrikülastustega.

Varasema teadmise kohaselt on maapiirkondades pered reeglina suuremad ja linnades sünnib lapsi vähem. Emadepäeva puhul avasime Eesti kaardi ja uurisime kõige värskemate andmete põhjal, millistes piirkondades on sündimus suurem ja kus elavad erinevas vanuses emad, kel on rohkem lapsi.

Statistikaameti 2022. aasta turismiuuringu andmetel reisisid Eesti inimesed mullu kodumaal 16% rohkem kui 2021. aastal, välismaale reisimine kasvas aga pea kaks korda. Välismaale tehti enam kui miljon ööbimisega reisi, ööbimisega sisereise oli 2,6 miljonit. Kes aga reisivad kõige enam ja kas vanus mõjutab reisimise sihtkohta? Kummad on aktiivsemad reisijad – mehed või naised?