Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

Statistikaameti andmete alusel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 7% vähem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes vähenes ehitusmaht 6%.

Võtame aasta kokku ja meenutame, mida huvitavat, üllatavat ja kasulikku saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta. Toome sinuni 12 kõige menukamat statistikablogi, mis sel aastal statistikahuviliste seas enim tähelepanu pälvisid.

Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse eluruumipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning aastases võrdluses 5,4%. „Viimati oli indeksi aastane muutus nii kõrge 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. Võrreldes mulluse juuliga mõjutasid indeksit enim 9,1% kallinenud toidukaubad. Tervishoiu aastane hinnatõus (10,5%) tuleneb aga peamiselt aprillis uuendatud tervishoiuteenuste hinnakirjast,“ tõdes Veski ja lisas, et aastaga on odavnenud riided ja jalatsid (0,9%) ning eluasemega seotud hinnad (1,8%). „Võrreldes selle aasta juuniga on eluaseme hinnad aga

Tööturu rakendus, mis annab selge ülevaate tööturu olukorrast ja muutustest, sai sel kevadel täiendatud uute näitajatega. Uuenenud rakendus annab võimaluse Eesti tööjõu-uuringu andmeid veelgi paindlikumalt analüüsida ja vaadata, milliseid muutused tööhõive, töötuse, mitteaktiivsuse ja haridusvaldkonna näitajates toimunud on.

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45% perekondadest ning Eesti elanikest 16% elab üksi.

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.