Otsingu tulemused

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul muudab Eesti puhul selle aasta Maa päeva sõnumi eriti kõnekaks meie ökoloogilise jalajälje ületamise kuupäev (ingl Earth Overshoot Day). „Sellel aastal saabus Eesti looduse taluvuspiiri ületamise päev juba 4. märtsil. See tähendab, et alates sellest hetkest elame justkui laenatud looduse arvelt, tarbides rohkem ressursse, kui ökosüsteem suudab sama aasta jooksul taastoota,” sõnas Oras. „Inimkonnal on enneolematu võim: me suudame muuta maastikke, rajada linnu, ehitada tehnoloogiaid ja kujundada tulevikku. Ent sama võim

Tarbijahinnaindeksi tõus oli jaanuaris võrreldes 2022. aasta detsembriga 0,8% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 18,6%. Kaubad olid võrreldes möödunud aasta jaanuariga 19,0% ja teenused 17,8% kallimad.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1127 miljoni euro eest, sellest hooneid 686 miljoni ja rajatisi 441 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar rõhutas, et kohalikku ehitusturgu mõjutas kolmandas kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. „Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist alates, nüüd vähenes ka rajatiste ehitamine. Nii hoonete kui ka rajatiste puhul

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et oktoobris töötleva tööstuse toodangu maht üle pika aja pisut suurenes. „Pärast peaaegu 2,5 aastat kestnud mahu vähenemist kasvas toodang võrreldes 2023. aasta oktoobriga 0,8%,“ lisas Bunder. Oktoobris suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (6,4%), metalltoodete (3,8%), elektriseadmete (9,9%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (4,1%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,4%) ning

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk tõi välja, et Eesti elanikud on viimastel aastatel küll rohkem reisima hakanud, kuid pandeemiaeelset taset veel saavutatud ei ole, seda just välisreiside osas. „Sisereise tehti mullu jätkuvalt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Kui 2019. aastal tehti 1,7 miljonit ööbimisega välisreisi ja 3,5 miljonit sisereisi, siis 2024. aastal reisiti välismaale 9% vähem kui 2019. aastal. Eesti-siseste reiside arv jõudis aga peaaegu pandeemiaeelsele tasemele,“ ütles Pukk. Ligi kolmveerand reisidest toimub Euroopa Liidu riikidesse Peamiste sihtkohtadena külastati

Müügimaht kahanes nii tööstuskaupade ja toidukaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et koos augusti andmetega on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud juba 24 kuud järjest. „Müügimahu vähenemist mõjutasid augustis enim tööstuskaupade ja toidukaupade kauplused, kus maht kahanes mõlemas eelmise aastaga võrreldes 4%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest enim ehk 12% vähenes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügimaht kahanes veel ka 6% posti või interneti

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,3% ning võrreldes 2023. aasta juuliga 3,4%. Mulluse juuliga võrreldes olid kaubad 1,7% ja teenused 6,3% kallimad.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse alla kuuluvad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla aga linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuhi Pauline Kommeri sõnul lõpetasid 2024. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. „Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 553,9 miljonit eurot ja kohalikel omavalitsustel 152,8 miljonit eurot,“ täpsustas Kommer. Valitsemissektori

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta augustis võrreldes juuliga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 1,7%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp sõnas, et kuigi eelmise aasta neljandas kvartalis näitas SKP juba kasvu, siis lõppenud kvartalis oli taas näha väikest kahanemist. „Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota taas pisikest majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv