Rahvastikusündmused. Abielud 2015

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Terje Trasberg

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

terje.trasberg [at] stat.ee

625 9353

12/05/2023

12/05/2023

Kalendriaasta jooksul registreeritud abielude arv ning abielude jaotus abiellujate demograafiliste näitajate järgi; näitajad avaldatakse absoluut- ja suhtarvudes (kordajatena)

Abiellunud asustusüksuse liigi, elukoha ja abiellumiskuu järgi, soo, vanuserühma, rahvuse, haridustaseme, sotsiaal-majandusliku seisundi, abielu korduvuse, abielueelse perekonnaseisu, ühiste alaealiste laste arvu järgi

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Kodakondsusnimistu (KOD)

Abiellunud ja abielud

Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgmise aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine, ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.

Abiellumuse üldkordaja – aasta jooksul registreeritud abielude arv 1000 aastakeskmise elaniku kohta.

Abielu kestus aastates – abielu juriidiline pikkus täisaastates.

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015 (vt ka Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine)

Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.

Elukoht – piirkond või asula, kus inimene elas abielu sõlmimise hetkel. Juhul, kui see on teadmata kasutatakse isiku elukohta statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmetest.

Esmasabielu – mehe või naise esimene abielu.

Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.

Linnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on üle 1000 inimese ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Maaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on alla 200 inimese ruutkilomeetri kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses või registris.

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast.

Väikelinnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on 200–1000 inimest ruutkilomeetri kohta ja rahvaarv üle 5000, kuid mis rahvastiku tiheduse poolest ei ole linnaline asustuspiirkond. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Abielu

Isik

Eestis ja Eesti esindustes sõlmitud abielud, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik

FREIM

Vaadeldaval aastal rahvastikuregistri järgi abiellunud isikud

Kogu Eesti

Haldusüksused

Maakonnad

1992–…

Ei ole rakendatav

Abiellunud – arv

Abielud – arv

Aasta

Kuu

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO statistikaosakond (UNSD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kuu

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad“ tabelites:

RV047: Abielud ja lahutused

RV048: Summaarne esmasabiellumuskordaja ja keskmine vanus esmasabiellumisel soo järgi ja

valdkonna „Rahvastik / Rahvastikusündmused / Abielud“ tabelites RV02–RV287U.

Valdkonnas „Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv“ on lõpetatud tabelid RV26, RV264–RV287.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas

Rahvastikustatistika valemid

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Demograafia Instituut (EDI)

Tervise Arengu Instituut (TAI)

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse.

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse. Vajadusel Statistikaametis andmeid täiendatakse ja puhastatakse muude administratiivsete registrite (nt rahvastikuregister, Eesti hariduse infosüsteem) abil.

Ei ole rakendatav

Statistikas lähevad arvesse abielud, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik. Et selleks kasutatakse residentsuse indeksit ja elukoha andmeid riiklikest registritest, sõltub arvesse minevate abielude arv residentsuse indeksist ja elukohaandmete kvaliteedist.

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 20 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 20), koondandmed aasta kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rahvusvahelise ühtse metoodika kasutamine võimaldab Euroopa Liidu määruse alusel kogutavaid andmeid riigiti võrrelda.

Abielude ja abiellujate andmeid töödeldakse ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete riigisisese võrreldavuse haldusjaotuse järgi. Kõige detailsemad andmed on omavalitsusüksuse ja selle sisese linna kohta.

Andmed on võrreldavad kogu aegrea ulatuses. Andmete aegrea pikkus erineb, kuid samades andmebaasi tabelites esitatud andmed on kokku pandud sarnaste definitsioonide alusel. Aegrea pikkus sõltub sellest, kui oluliseks on peetud ühiskonnas ühe või teise näitaja alusel sündmuste jagamist, aga ka näitajatele vastavate andmete kättesaadavust.

Aegrea pikkuse järgi võib eristada nelja andmete gruppi: 1) kõige üldisemad andmed alates aastast 1922; 2) esimese abielu ja korduvabielu eristamine alates aastast 1950; 3) suure tunnuste grupi (vanus, elukoht, ühised lapsed) lisandumine 1990. aastate alguses; 4) elukoha tunnuse muutus pärast haldusreformi (tabelid indeksiga U) alates 2017. aastast.

Aastate 1994–2017 kohta on olemas abiellujate varasema kooselu või abielueelse vabaabielu statistilised andmed.

Kõigi rahvastikusündmuste tööde (statistikatööde 30201 „Rahvastikusündmused (RS). Abielud“, 30202 „RS. Abielulahutused“, 30203 „RS. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „RS. Ränne“, 30205 „RS. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „RS. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis.

Isikuga seotud andmed (nt elukoht, pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Statistilistest näitajatest moodustuvad tabelis tunnuste grupid, mis on tabelite kaupa omavahel võrreldavad. Nt esimese abielu ja korduvabielu ning ühiste laste olemasolu või puudumise grupp.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Rahvastikuregistrist saadakse andmed Eesti elanike registreeritud abielude ja abiellunute kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid.

Aasta

Kuu

Andmeid koguvad maavalitsuste perekonnaseisuasutused, Tallinna Perekonnaseisuamet ja Eestis abielusid registreerivad vaimulikud.

Maavalitsuste perekonnaseisuasutustes ja Tallinna Perekonnaseisuametis sisestatakse kogutavad andmed abielukannet tehes rahvastikuregistrisse (andmeallikaks on abiellumisavaldusel esitatud teave ja esitatud dokumendid). Abielusid registreerivad vaimulikud edastavad andmed maavalitsuse perekonnaseisuasutusele või Tallinna Perekonnaseisuametile. Eesti välisesindused edastavad andmed aasta jooksul sõlmitud abielude kohta Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonda hiljemalt järgmise aasta veebruaris.

Seitsmendal tööpäeval pärast aruandekuu lõppu edastab rahvastikuregister andmed Statistikaametile.

Rahvastikuregistri andmed saadakse X-tee kaudu.

Valideerimine sisaldab võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Abiellunute isikuandmeid (isikukoodid ja nimed) ja abielukande andmeid kasutatakse andmete kogumisel andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega.

Abielu läheb Eesti abielude arvestusse juhul, kui a) abielu sõlmiti Eestis ja vähemalt üks pooltest oli arvestusaasta alguse või lõpu seisuga Eesti püsielanik või b) abielu sõlmiti välisriigis ja vähemalt üks pooltest oli arvestusaasta alguse ja lõpu seisuga Eesti püsielanik. Varasemate aastate abielusid arvesse ei võeta (ka juhul, kui need vastava aasta arvestuses puudusid).

Ei korrigeerita

Puuduvad