Ringhääling 2021
Statistikatöö nimetus
| Ringhääling |
Statistikatöö kood
| 40411 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet telekanalite ja raadiojaamade edastatava programmi kohta ning ringhäälingu rahastamise allikate ja töötajate arvu kohta. |
Statistikatöö alus
| Rahvusvaheline tellimus |
Otsekohalduv õigusakt
| Puudub |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| UNESCO 2009 kultuuristatistika raamistik |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Sigrid Saagpakk |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Analüütik |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| sigrid.saagpakk [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 625 9298 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 01/09/2023 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 01/09/2023 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Ringhäälingujaamad omaniku liigi järgi; ringhäälingujaamade saadete üldmaht Keskmine ööpäevane saatemaht ringhäälingujaama kohta saate liigi järgi Ringhäälingutöötajad ametirühma järgi |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Omanike liigitus (OL) |
3.3. Sektorite kaetus
| Ringhäälingu organisatsioonid |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Elusaade – eri eluvaldkondadest ja tegelikkusest kõnelev saade, milles keskendutakse vaba aja veetmisele (kokandus, reisimine, meisterdamine, v.a sport ja haridus) või huvitavate isikute, tegevusalade, eraeluprobleemide jms käsitlemisele. 2000. aastani kehtis sarnane kategooria „huvisaade”. Haridussaade – ennekõike pedagoogilise suunitlusega saade. Huvisaade – vt Elusaade. Infomeelelahutus – faktidel ja tõsielusündmustel põhinev meelelahutusliku funktsiooniga saade (inglise keeles infotainment; nt “Pealtnägija” jms). Keskmine ööpäevane saatemaht ringhäälingujaama kohta – kõigi ringhäälingujaamade saadete aastane kogumaht jagatud aasta päevade arvuga (365, liigaastal 366) ja ringhäälingujaamade arvuga. Kultuuri- ja teadussaade – saade, mille eesmärk on mittedidaktiliste meetoditega rikastada auditooriumi teadmisi kirjanduse, kunsti, kultuuri, keele, filosoofia, ajaloo ja teaduse vallas, tutvustada nende valdkondade probleeme ja saavutusi ning stimuleerida intellektuaalset huvi. Lastesaade – alla 12-aastastele mõeldud saade. Lavastuslik saade ja film – väljamõeldud süžeel ja tegelaskujudel põhinev saade või film. Alamkategooriad on järgmised: sari- ja seeriafilmid; kinomängufilmid; situatsioonikomöödiad (inglise keeles sitcom), animafilmid, telemängufilmid ja -teater, sõnateatrietendused jm lavastuslikud saated. Loominguline töötaja – saadete sisu kavandamise, ettevalmistamise ja tegemisega seotud töötaja (toimetajad, reporterid, korrespondendid, saatejuhid jms). Meelelahutussaade – ennekõike meelelahutusliku suunitlusega saade (v.a muusikasaated ning lavastuslikud saated ja filmid). Alamkategooriad on järgmised: telemängud; televõistlused ja -viktoriinid (eristuvad telemängudest osavõtjate teadmiste proovilepanekuga); sõu (inglise keeles show), huumor, satiir; jutusaade (inglise keeles talk-show) jm. Muusikasaade – saade, kus põhiroll on salvestatud või elaval muusikal (nii levi- kui ka süvamuusika, sh ooperi- ja balletimuusika). Noortesaade – peamiselt 12–19-aastastele mõeldud saade. Omasaade – ringhäälinguorganisatsiooni omal jõul stuudios, ülekandejaamade või muude tehniliste vahenditega tehtud saade. Ka sponsori(te) finantseeritud või väljastpoolt ostetud eetriajal edastatud saade, kui see on ringhäälinguorganisatsiooni tehtud. Otsepakkumine – kaupade ja teenuste otse müügiks pakkumine nii saatelõigu kui ka omaette saatena (telepoed ja -kaubamajad). Publitsistikasaade – päevakajaliste sündmuste ja probleemide ajakirjanduslik käsitlus, mis hõlmab analüüsi, kommentaare jms (k.a parlamendiülekanded, kuid v.a uudised, spordi- ja haridussaated), samuti eri eluvaldkondadest ja tegelikkusest kõnelev saade. Saadete üldmaht – ringhäälingujaamade saadete aastane kogumaht (tundides). Spordisaade – sporditeemaline uudiste- ja infosaade, ka spordiürituse salvestis või otseülekanne. Tehniline töötaja – nii saadete tegemise ja ülekandmisega seotud tehnika operaator ja hooldaja kui ka saadete tegemisega otseselt mitteseotud tehniline töötaja (seadmete projekteerijad ja paigaldajad, uurimis- ja arendustegevuse tehnikud jms). Teksti-TV – teletekst, mida näevad tavalise teleprogrammi osana kõik vaatajad ja mille vastuvõtmiseks ei ole vaja teleteksti dekooderit. Ususaade – informatiivne ja hariv usutemaatikal põhinev saade ja jumalateenistuse ülekanne. Uudised – lühi- ja põhiuudiste saade, uudisajakiri jms. |
3.5. Statistiline üksus
| Ringhäälinguorganisatsioon |
3.6. Statistiline üldkogum
| Ringhäälinguorganisatsioonid FREIM Eesti Rahvusringhäälingu kolm telekanalit ja viis raadiojaama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti loetelu meediateenuste osutamise loaga telekanalitest ja raadiojaamadest (ajutiste tele- või raadioteenuste osutajad jäävad välja) Mõned raadiojaamad, mille kohta on teada, et nad eelmisel aastal reaalselt tegutsesid |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti |
3.8. Ajaline kaetus
| 1993–… |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Keskmine ööpäevane saatemaht ringhäälingujaama kohta – minut |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD ÕIGUSAKTID NO_ENGLISH_VALUE MUUD KOKKULEPPED UNESCO 2009 kultuuristatistika raamistik |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Aasta |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Telekanalite vaadatavuse statistikat leiate uuringufirma Kantar Emor kodulehelt www.kantaremor.ee. |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Sotsiaalelu / Kultuur“. |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatööle 20901 „Majandusüksuste statistilise registri haldamine“. |
10.6. Metoodikadokumendid
| Puuduvad |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Puuduvad |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Kultuuriministeerium |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Puuduolevad andmed imputeeritakse, kui on alust, seega on kaetus hea. |
13.1. Üldine täpsus
| Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Ei mõõdeta |
14.1. Ajakohasus
| Andmed avaldatakse 160 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 160). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Andmed on võrreldavad UNESCO meediastatistikas osalevate riikidega. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Televisiooni ja raadio üldandmeid on avaldatud alates 1993. aastast. Need ei ole eri põhjustel kogu aegrea ulatuses täielikult võrreldavad, kuid hälbed ei ole siiski nii suured, et katkestada andmete aegridu. Keskmist ööpäevast saatemahtu ringhäälingujaama kohta saate liigi järgi avaldatakse alates aastast 1997. Kuna televisiooni andmete kogumise metoodika muutus, siis alustati 2008. aastal keskmise saatemahu uut aegrida. Ringhäälingu töötajate kohta alustati 2017. aastal uut, täielikumate andmetega aegrida. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Andmed avaldatakse ringhäälingujaamade koondandmetena (mitte andmed ringhäälingujaamade kaupa) ja samu näitajaid sama detailsusega üldjuhul mujal ei koguta. Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada definitsioonide ja metoodika erinevusi. |
15.4. Sisemine sidusus
| Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Ümardamise tõttu ei võrdu andmestikus liidetud arvude tulemus alati summaarse näitarvuga. |
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 215 Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta: Raadio 1,1; Televisioon 5,8 (2022. aasta andmed) |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Ei ole rakendatav |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 60. Vaadeldakse kõikselt. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Aasta |
18.3. Andmete kogumine
| Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Televisioon“ ja „Raadio“. |
18.4. Andmete valideerimine
| Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud. |
18.5. Andmete koostamine
| Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei ole rakendatav |
Puuduvad |