Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Kas raha tegelikult kaob? Muidugi mitte. Raha lihtsalt liigub – me teenime seda oma töö, teadmiste ja oskustega ning vahetame selle kaupade ja teenuste vastu. Ometi on ilmselt igaüks meist vähemalt korra kuu lõpus mõelnud: „Kuhu see raha küll kadus?“. Arved said makstud, poeskäigud tehtud, paar kohvi või jäätist ostetud ning mõni tellimus telefonis paari nupuvajutusega kinnitatud. Midagi erilist justkui ei ostnud, aga pangakonto näitab midagi muud.
Sageli ei kao raha mitte suurte ostude, vaid väikeste ja näiliselt märkamatute kulutuste peale. Paar eurot siit, viis eurot sealt – päeva lõpus ei tundu need kuigi suured summad, kuid kuu või aasta peale kokku võivad need moodustada märkimisväärse osa pere eelarvest. Just seepärast on kasulik oma kulutusi aeg-ajalt teadlikult jälgida.
Küsimus „Kuhu raha liigub?“ on oluline ka kogu riigi jaoks. Kui tahame teada, kuidas Eesti inimestel tegelikult läheb, ei piisa oletustest – vaja on teadmisi. Selleks viib statistikaamet läbi leibkonna eelarve uuringut.
Iga kulutus räägib oma loo
Iga kulutus räägib väikese loo sellest, kuidas inimesed Eestis elavad. Kui need lood kokku panna, sünnib pilt kogu Eesti tarbimisharjumustest. Kui suure osa pere eelarvest kulutab keskmine Eesti leibkond toidule ja transpordile? Kui palju eluasemele või vaba aja veetmisele? Need ei ole pelgalt huvitavad faktid – need on teadmised, millele tuginevad paljud ühiskonna jaoks olulised otsused. Kuna uuringut ei viida läbi esimest korda – tegemist on ühe vanima uuringuga Eestis –, saab varasemate uuringute tulemusi tänastega võrrelda ja vaadelda, kuidas on tarbimisharjumused ajas muutunud.
Leibkonna eelarve uuringu tulemusi kasutatakse näiteks tarbijahinnaindeksi arvutamisel, mis omakorda mõjutab pensionide, toetuste ja paljude pikaajaliste lepingute indekseerimist. Uuringu andmeid kasutatakse ka sisemajanduse koguprodukti ja elatusmiinimumi arvutamisel ning sotsiaal- ja majanduspoliitiliste otsuste tegemisel.
See tähendab, et iga uuringus osaleja aitab kaasa sellele, et Eesti elu kirjeldav statistika oleks võimalikult täpne. Kui andmed on kvaliteetsed, saavad poliitikakujundajad ja teadlased teha otsuseid, mis põhinevad tegelikul elul, mitte oletustel. Kui aga osa inimesi jääb uuringust kõrvale, võib pilt muutuda ebatäpseks ning mõne piirkonna või inimrühma vajadused jääda märkamata.
Kasu saab ka uuringus osaleja
Leibkonna eelarve uuringusse sattunud leibkonnal palutakse kahe nädala jooksul pidada kulutuste päevikut. Esmapilgul võib see tunduda järjekordse kohustusena, kuid just selle käigus sünnivad sageli kõige suuremad üllatused.
Paljud on öelnud, et alles päevikut täites said nad aru, kui palju kulub väikestele igapäevastele ostudele. Mõni avastas, et kohv teel tööle moodustab kuu lõpuks märkimisväärse summa. Teine märkas, et toidukullerit kasutatakse palju sagedamini, kui oli seni arvatud. Kolmas leidis hoopis kinnituse sellele, et pere kulutab väga teadlikult ja läbimõeldult. Ka selline teadmine on väärtuslik.
Kahe nädala jooksul kogunenud ülevaade aitab näha oma pere rahakasutust kõrvaltvaataja pilguga. Sageli sellest vaid piisabki, et edaspidi teha teadlikumaid otsuseid või hoopis tunda rahulolu, et raha kulub just nendele asjadele, mis on pere jaoks päriselt olulised.
Iga uuringus osaleja on oluline
Leibkonna eelarve uuringusse ei saa ennast ise kirja panna, vaid osalejad valitakse juhuvaliku alusel. Seetõttu on iga valimisse sattunud leibkond asendamatu. Üks vastus ei kirjelda ainult üht perekonda, vaid aitab mõista umbes saja sarnase Eesti leibkonna elu.
Seda võib võrrelda puslega. Kui mõned tükid on puudu, on küll võimalik aimata, milline pilt võiks välja näha, kuid tervik ei pruugi olla päris õige. Mida rohkem pusletükke on omal kohal, seda usaldusväärsem on ka pilt Eesti inimeste elust.
Statistika sünnib usaldusest. Kui inimesed jagavad oma kogemusi, sünnib teadmine, millele saavad toetuda teadlased, ettevõtjad ja poliitikakujundajad. Mida täpsemad on andmed, seda paremini peegeldab statistika meie tegelikku elu.
Leibkonna eelarve uuring on üks väheseid uuringuid, millest võidavad kõik
Leibkonna eelarve uuringu abil saab Eesti usaldusväärse ülevaate inimeste igapäevaelust ja tarbimisharjumustest. Uuringus osaleja saab aga midagi väga praktilist – võimaluse korraks peatuda ja vaadata oma pere rahaasjadele värske pilguga.
Seega, jätkem tolmu tekkimise müstika füüsikutele. Seda, kuhu raha liigub, saame teada ainult siis, kui inimesed on valmis oma kogemusi jagama. Just nii sünnib statistika, mis peegeldab tegelikku elu ning aitab teha paremaid otsuseid nii üksikisiku kui riigi tasandil.
Loe lähemalt leibkonna eelarve uuringu kohta!
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)