Bussisõitjate arv hakkas eelmisel aastal uuesti tõusma
Statistikaameti andmetel sõideti Eesti ettevõtete bussidega 2022. aastal ligi 122 miljonit korda. Kui kahel eelneval aastal vähenes sõitjate vedu bussidega vastavalt 32% ja 11%, siis võrreldes 2021. aastaga tegid reisijad mullu koguni 25% enam sõite.
Veerandi võrra kasvas sõitjate arv bussidega nii linnaliinidel kui ka maakonna- ja vallaliinidel, kaugliinidel oli kasv üle kolmandiku ning rahvusvahelistel liinidel ligi kolm korda. Ka trammide ja trollidega tehti ligi kolmandiku võrra rohkem sõite, samuti kasvas rongireisijate arv.
Reisijad läbisid bussidega üle 1,9 miljardi sõitjakilomeetri*, mida on lausa 40% enam kui 2021. aastal, mil läbiti ligi 1,4 miljardit sõitjakilomeetrit. See tähendab, et rohkem kasvas pikemate bussireiside tegemine. Sõitjakäive ei kasvanud märkimisväärselt vaid linnaliinidel. Rahvusvahelistel liinidel kasvas sõitjakäive üle kahe korra.
Ajas kaugemale tagasi vaadates on näha, et tegu on siiski veel taastumisega koroonaajast. Mullu sõideti bussidel veerandi jagu vähem kui aastal 2019, mil sõideti üle 160 miljoni korra. Sõitjakäivet kogunes 37% vähem kui 2019, mil sõideti 3,1 miljardit sõitjakilomeetrit. Seega on bussisõidud siiani keskmiselt lühemad kui enne koroonat.
Möödunud aastal tehti Eestis reisirongidel üle 7,1 miljoni sõidu, mida on 17% enam kui 2021. aastal, mil sõite kogunes ligi 6,1 miljonit. Koroonaeelne tase, mil 2019. aastal tehti rongidel ligi 8,4 miljonit sõitu, pole veel käes, ent sõitjakäibe osas oleme juba lähedal: mullu läbiti raudteel üle 382 miljoni sõitjakilomeetri. Sõitjakäivet kogunes 2019. aastaga võrreldes vaid 2% vähem. Erinevalt bussisõidust on keskmine rongisõit muutunud veidi pikemaks, kui oli enne koroonat.
Mullu võeti bussidega ette valdav osa, nimelt 82% Eesti-sisestest maismaa liinireisidest (rong, buss, troll, tramm), bussisõitudest tehti omakorda 77% linnaliinidel. Rongiga tehakse sõite vähem, 5% reisidest, kuna rongiga võetakse üldiselt ette pikemaid teekondi, mida igapäevaselt teeb vähem inimesi, ning rongiga ei ole võimalik liigelda kõigisse soovitud sihtkohtadesse. Kui vaadata Eesti-sisest ühistranspordi kasutamise mahtu sõitjakäibe järgi (joonis 3), siis on busside osatähtsus 74% ning rongidel ligi 22%. Linnaliinivedude osatähtsus sõitjakäibest on vaid 24%, mis moodustab 32% kõigi Eesti-siseste bussiliinide sõitjakäibest.
*Sõitjakäive – kõigi sõitjate poolt läbitud teepikkuste summa sõitjakilomeetrites. Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele. Nt. kui buss viib 10 reisijat 5 kilomeetri kaugusele, on läbitud 50 sõitjakilomeetrit.
Bussisõitjate kohta saab rohkem infot andmebaasist.
Rongisõitjjate kohta saab rohkem infot andmebaasist.