Eestimaalased elavad üha kauem tervena
Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.
Taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel oli oodatav eluiga 1994. aastal, ulatudes 66,5 aastani. Aastatel 1995–2019 oli oodatav eluiga kasvutrendis, jõudes 2019. aastaks 78,8 aastani. Järgnesid kaks pandeemia-aastat, mil kõrge suremuse tõttu langes oodatav eluiga 2014. aasta tasemele (77,2).
„Pärast mõningast langust eelmisel kahel aastal on oodatav eluiga pöördunud taas kasvule ning oleme tagasi pandeemiaeelsel tasemel. 2022. aastaga sarnane oli oodatav eluiga ka aastal 2017, jäädes siis 78,2 aasta peale,“ märkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.
Naiste oodatav eluiga on meestest 8,7 aasta võrra pikem. „Aastatel 1990–2009 oli meeste eluiga naiste omast üle kümne aasta lühem. Alates 2010. aastast on vahe vähenenud, jõudes 2019. aastaks 8,4 peale,“ selgitas Trasberg. Eesti meeste oodatav eluiga on tänaseks jõudnud samale tasemele, mis oli naistel 1993. aastal.
Eestimaalased elavad üha kauem tervena
Võrreldes 2021. aastaga on tervena elatud aastate arv tõusnud 2,7 võrra ning pole varem nii kõrge olnud. 2022. aasta andmete põhjal elavad mehed tervena 57,9 aastat ja naised 60,6 aastat. „Sooline erinevus tervena elada jäänud aastate osas on võrreldes oodatava elueaga väiksem – vaid 2,7 aastat naiste kasuks. Seega, meeste eluiga on küll lühem, kuid sellest ilma tegevuspiiranguteta elatud osa on suurem kui naistel,“ ütles Trasberg. Mehed elavad tervena 78,7% ja naised 73,6% oma elust.
Kõrgema haridusega inimeste oodatav eluiga on pikem
Oodatav eluiga on pikem linnalistes piirkondades, eesti rahvusest ja kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas. Kõige suurem varieeruvus on hariduse lõikes – kõrgharitud inimeste oodatav eluiga on 81,8 aastat, põhiharidusega inimestel üle kümme aastat vähem (71). Eriti madal on oodatav eluiga põhiharidusega meeste hulgas (67,6). „Nii oodatavat eluiga kui tervena elatud aastaid mõjutavad ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus ja inimeste terviseteadlikkus. Meeste lühem oodatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja töötavad sageli füüsiliselt rasketes ning tervisele ohtlikes ametites,“ selgitas Trasberg.
Maakondade võrdluses oli oodatav eluiga pikim Harjumaal ja Tartumaal (vastavalt 78,7 ja 79,2), madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas (vastavalt 74,6 ja 76). 2019. aastal, kui oodatav eluiga Eestis oli taasiseseisvusaja kõrgeimal tasemel, oli see praegusest kõrgem ka kõigis maakondades. „Siis ulatus oodatav eluiga Tallinnas 80,3 aastani, mis on lähedal Euroopa keskmisele,“ märkis Trasberg.
Kõigi kolme Balti riigi oodatav eluiga jääb alla Euroopa keskmise
Euroopa keskmine oodatav eluiga 2021. aasta* seisuga oli 80,1 aastat. Kõrgeim oodatav eluiga oli Liechtensteinis, Šveitsis ja Hispaanias (vastavalt 84,4; 83,9 ja 83,3); madalaim Bulgaarias, Rumeenias ja Serbias (vastavalt 71,4; 72,8 ja 72,8).
Sarnaselt Eestile langes oodatav eluiga 2021. aastal umbes pooltes Euroopa riikides. Sealjuures oli langus kõige suurem Lätis ja Slovakkias (mõlemas – 2,4 aastat, Eestis – 1,7 aastat).
Oodatav eluiga jääb alla Euroopa keskmise kõikides Balti riikides, kuid kolme riigi võrdluses oli see kõrgeim Eestis (77,2), järgnesid Leedu (74,2) ja Läti (73,1). Naaberriigis Soomes oli oodatav eluiga 2021. aastal 81,9 aastat, mida on 4,7 aastat rohkem kui Eestis.
Balti riigid jäävad Euroopa võrdluses silma meeste ja naiste oodatava eluea suure vahega. Eestis elavad naised meestest 8,7 aastat kauem, Leedus 9,3 ja Lätis 9,8. Euroopa keskmine meeste ja naiste oodatava eluea vahe on 5,7 aastat. Hollandis, Norras ja Islandil on vastavad näitajad 3,3 ja 2,8 vahel.
Tervena elatud aastate järgi oli Euroopas 2021. aastal esikohal Malta (68,7 aastat). Viimasel kohal oli Läti, kus tervena elatakse keskmiselt 53,8 aastat. Eelviimasel kohal oli 2021. aastal Eesti, kus tervena elatud aastate arv oli 56,5.
„2,7 aasta jagu tõusu tervena elada jäänud aastate osas ning aeglases tempos, kuid taaskord tõusujoones liikuv oodatav eluiga annavad aluse loota, et kui kõik Euroopa riigid 2022. aasta andmed avaldatud saavad, on meie positsioon Euroopa keskmiste suhtes paranenud,“ jäi Trasberg lootusrikkaks.
* 2022. aasta andmeid pole kõik Euroopa riigid veel avaldanud. 2021. aasta andmed pärinevad Eurostati andmebaasist.
* Tervena elatud aastate 2021. aasta andmed pärinevad Eurostati andmebaasist.
Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu. Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Selle näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info selle kohta, mil määral on inimestel olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud igapäevategevus. Arvesse lähevad ainult need vastused, kus inimene ütles, et ta ei ole terviseprobleemi tõttu üldse piiratud olnud.
Statistikatööde „Rahvastik“ ja „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid analüüsib.
Vaata ka rahvastikuprognoosi valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Täpsem teave
Vahur Koorits
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9204
press [at] stat.ee