Registreeritud tööõnnetused

Statistikatöö eesmärk on anda teavet tööõnnetustes kannatanute kohta tegevusala, soo, vanuse ja töölt eemal viibitud päevade järgi „European Statistics on Accidents at Work“ (ESAW) metoodika kohaselt. Statistikatöö põhjal saadakse registreeritud tööõnnetuste arv ning registriandmete kõrvutamisel tööjõu-uuringu andmetega leitakse hinnanguline tööõnnetuste koguarv (kuna paljude tööõnnetuste kohta info registrisse ei jõua).

Enam kui kolmepäevast töövõimetust põhjustanud registreeritud tööõnnetuste arv soo ja majandussektori järgi;
enam kui kolmepäevast töövõimetust põhjustanud hinnanguline tööõnnetuste arv soo ja majandussektori järgi;
registreeritud tööõnnetuste määr soo ja majandussektori järgi.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)

Kaetud on EMTAKi sektorid 01–96.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus

Registreeritud tööõnnetus – tööõnnetus, millest on teatatud tööinspektsioonile ja mis on arvele võetud

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus, haridus, tervishoid jms

Tööõnnetus – töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Arvesse ei lähe:

• õnnetusjuhtumid, mis toimuvad teekonnal kodust töökohale;
• üksnes tervislikust seisundist, nt südame- või ajutegevuse häiretest või muudest äkki ilmnevatest tervisesehäiretest põhjustatud õnnetusjuhtumid;
• tahtlikud enda tekitatud vigastused.

Tööõnnetuses hukkunu – tööõnnetuses kannatanu, kes sureb tööõnnetuse tagajärjel ühe aasta jooksul pärast selle toimumist

Tööõnnetuste hinnanguline arv – hinnatud tööõnnetuste koguarv, mis on saadud registreeritud tööõnnetuste arvu laiendamisel tööjõu-uuringust leitud tööõnnetuste arvu hinnanguga

Tööõnnetuste registreerimise määr – registreeritud tööõnnetuste osatähtsus hinnangulisest tööõnnetuste arvust

Tööõnnetus

Registreeritud tööõnnetused

Kogu Eesti

1993–…

Andmed avaldatakse igal teisel aastal eelneva ja üle-eelneva kalendriaasta kohta, see tähendab, et näiteks 2026. aastal avaldatakse andmed 2024. ja 2025. kalendriaastal toimunud tööõnnetuste kohta.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Komisjoni määrus (EL) nr 349/2011, 11. aprill 2011, millega rakendatakse tööõnnetusi käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Tööelukvaliteet/Tööõnnetused tabelites

TKA05: Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused soo järgi ja

TKA06: Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused majandussektori järgi.

Selle töö raames varem avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud tabelid:

TKA01: Registreeritud tööõnnetustes kannatanud soo ja vanuserühma järgi (2005–2022);

TKA02: Registreeritud tööõnnetustes kannatanud tegevusala (emtak 2008) järgi (2005–2022);

TKA03: Tööõnnetuses hukkunud (1993–2022).

Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab tööinspektsioon, vt tööinspektsiooni rubriiki Statistika.

Tööga seotud andmetabeleid (nii aktiivseid kui ka lõpetatuid) on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 986 korda, 2023. aastal 681 korda, 2022. aastal 950 korda, 2021. aastal 908 korda, 2020. aastal 957 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Üle-eelneva kalendriaasta kohta käivad andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe kaudu kord aastas juuni lõpuks.

Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab tööinspektsioon, vt tööinspektsiooni rubriiki Statistika.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 66 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Metoodika kokkuvõte on leitav siit: European Statistics on Accidents at Work (ESAW), Eurostat, 2013.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Üle-eelneva aasta andmete kohta käiv kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile andmete edastamisega samal ajal kord aastas juuni lõpuks.

Tööinspektsioonilt saadakse andmed (nii alg- kui ka koondandmed) registreeritud tööõnnetuste kohta.

Tööõnnetuste koguarvu hinnang saadakse tööjõu-uuringu tööõnnetuste moodulist, mis toimub igal paaritul aastal. Tööõnnetuste koguarvu hindamiseks tehakse moodulist väljavõte tõsiste tööõnnetuste kohta, mille tagajärjeks oli vähemalt neli haiguspäeva. Arvesse võetakse kõik tõsised tööõnnetused (ühel isikul võib olla mitu tõsist tööõnnetust). Tööõnnetuste koguarvu hinnang saadakse tingimustele vastavate tööõnnetuste mooduli kaalude summana.

Paarisaastatel arvutatakse tööõnnetuste arvu hinnang kahe paaritu aasta hinnangute keskmisena.

Tööinspektsioon kogub andmeid igal aastal, statistikaamet igal teisel aastal.

Statistikaamet saab tööinspektsioonilt algandmed ja koondandmed XLS-vormingus e-postiga.

Andmed valideerib esmalt tööinspektsioon. Statistikaametis sisendandmeid kontrollitakse, vajaduse korral parandatakse etteantud reeglite järgi ning kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelnevate perioodidega, kontrollitakse sisemist sidusust.

Riiklikus statistikas kasutatakse tööinspektsiooni koostatud koondandmeid.

Tööõnnetuste arv tähendab kannatanute arvu, kui ühes õnnetuses sai kannatada mitu inimest, on see loetud mitmeks õnnetuseks. Samuti sisaldab kannatanute arv tööõnnetustes hukkunuid.
Arvutatavad muutujad on tööõnnetuste hinnanguline arv, tööõnnetuste registreerimise määr.
Rahvusvahelise statistika tarbeks arvutatakse ka hinnanguline tööõnnetuste koguarv, mis saadakse registreeritud tööõnnetuste andmete kaalumisel tööjõu-uuringu andmete baasil leitud kaaludega. Tööõnnetuste kaalumise eesmärk on hinnata õnnetuste alaregistreerimist. Kaalud hindavad, milline on tegelik tööõnnetuste arv võrreldes registreeritud tööõnnetuste arvuga. Tööõnnetuste koguarvu hinnang saadakse tööjõu-uuringu tööõnnetuste moodulist, mis toimub igal paaritul aastal. Tööõnnetuste koguarvu hindamiseks tehakse moodulist väljavõte tõsiste tööõnnetuste kohta, mille tagajärjeks oli vähemalt neli haiguspäeva. Arvesse võetakse kõik tõsised tööõnnetused (ühel isikul võib olla mitu tõsist tööõnnetust). Tööõnnetuste koguarvu hinnang saadakse tingimustele vastavate tööõnnetuste mooduli kaalude summana.

Paarisaastatel arvutatakse tööõnnetuste arvu hinnang kahe paaritu aasta hinnangute keskmisena.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmete väärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita