Registreeritud tööõnnetused

Statistikatöö eesmärk on anda teavet tööõnnetustes kannatanute kohta tegevusala, soo, vanuse ja töölt eemal viibitud päevade järgi „European Statistics on Accidents at Work“ (ESAW) metoodika kohaselt. Statistikatöö põhjal saadakse registreeritud tööõnnetuste arv ning registriandmete kõrvutamisel tööjõu-uuringu andmetega leitakse hinnanguline tööõnnetuste koguarv (kuna paljude tööõnnetuste kohta info registrisse ei jõua).

Mitmel allikal põhinev töö

Enam kui kolmepäevast töövõimetust põhjustanud registreeritud tööõnnetuste arv soo ja majandussektori järgi;
enam kui kolmepäevast töövõimetust põhjustanud hinnanguline tööõnnetuste arv soo ja majandussektori järgi;
registreeritud tööõnnetuste määr soo ja majandussektori järgi.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)

Kaetud on EMTAKi sektorid 01–96.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus

Registreeritud tööõnnetus – tööõnnetus, millest on teatatud tööinspektsioonile ja mis on arvele võetud

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus, haridus, tervishoid jms

Tööõnnetus – töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Arvesse ei lähe:

• õnnetusjuhtumid, mis toimuvad teekonnal kodust töökohale;
• üksnes tervislikust seisundist, nt südame- või ajutegevuse häiretest või muudest äkki ilmnevatest tervisesehäiretest põhjustatud õnnetusjuhtumid;
• tahtlikud enda tekitatud vigastused.

Tööõnnetuses hukkunu – tööõnnetuses kannatanu, kes sureb tööõnnetuse tagajärjel ühe aasta jooksul pärast selle toimumist

Tööõnnetuste hinnanguline arv – hinnatud tööõnnetuste koguarv, mis on saadud registreeritud tööõnnetuste arvu laiendamisel tööjõu-uuringust leitud tööõnnetuste arvu hinnanguga

Tööõnnetuste registreerimise määr – registreeritud tööõnnetuste osatähtsus hinnangulisest tööõnnetuste arvust

Tööõnnetus

Registreeritud tööõnnetused

Kogu Eesti

1993–…

Andmed avaldatakse igal teisel aastal eelneva ja üle-eelneva kalendriaasta kohta, see tähendab, et näiteks 2026. aastal avaldatakse andmed 2024. ja 2025. kalendriaastal toimunud tööõnnetuste kohta.

Ei ole rakendatav

Registreeritud tööõnnetused, tööõnnetustes hukkunud – arv, õnnetusi 100 000 töötaja kohta

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Komisjoni määrus (EL) nr 349/2011, 11. aprill 2011, millega rakendatakse tööõnnetusi käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Riiklik statistika avaldatakse andmebaasis avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval kell 8.00.

Üle aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Tööelukvaliteet/Tööõnnetused tabelites

TKA05: Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused soo järgi ja

TKA06: Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused majandussektori järgi.

Selle töö raames varem avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud tabelid:

TKA01: Registreeritud tööõnnetustes kannatanud soo ja vanuserühma järgi (2005–2022);

TKA02: Registreeritud tööõnnetustes kannatanud tegevusala (emtak 2008) järgi (2005–2022);

TKA03: Tööõnnetuses hukkunud (1993–2022).

Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab tööinspektsioon, vt tööinspektsiooni rubriiki Statistika.

Tööga seotud andmetabeleid (nii aktiivseid kui ka lõpetatuid) on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 986 korda, 2023. aastal 681 korda, 2022. aastal 950 korda, 2021. aastal 908 korda, 2020. aastal 957 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Üle-eelneva kalendriaasta kohta käivad andmed edastatakse Eurostatile EDAMISe kaudu kord aastas juuni lõpuks.

Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab tööinspektsioon, vt tööinspektsiooni rubriiki Statistika.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 66 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Metoodika kokkuvõte on leitav siit: European Statistics on Accidents at Work (ESAW), Eurostat, 2013.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Üle-eelneva aasta andmete kohta käiv kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile andmete edastamisega samal ajal kord aastas juuni lõpuks.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Eestis on peamised avaliku huvi esindajad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning sotsiaalministeerium. Andmeid kasutab ka Tallinna linnakantselei.

Rahvusvahelised andmete kasutajad on lisaks Euroopa Komisjonile rahvusvaheline tööorganisatsioon, Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse amet (EU-OSHA).

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tööõnnetuste statistika on täielik, vastates rahvusvahelisele tööõnnetuste metoodikale ESAW (European Statistics on Accidents at Work).

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Andmeid registreeritud tööõnnetuste kohta peetakse alahinnatuks, sest tööandjad varjavad tööinspektsiooni eest infot tööõnnetuste kohta (eriti kergemate tööõnnetuste puhul).
Tööõnnetuste arvu suurenemine aegreas viitab osaliselt tööõnnetustest raporteerimise paranemisele.
Surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu võib lugeda täpseks.

Registreeritud tööõnnetused on kõikne uuring, kuid tööõnnetuste hinnangulise arv ja tööõnnetuste registreerimise määr tulenevad Eesti Tööjõu-uuringust, mis on valikuuring.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav

Freimiks on loend tööinspektsioonis registreeritud tööõnnetustest. Andmetes esineb mõningane alakaetus, sest tööandjad varjavad tööinspektsiooni eest infot tööõnnetuste kohta (eriti kergemate tööõnnetuste puhul).

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Igal teisel aastal augustis avaldatakse eelneval ja üle-eelneval kalendriaastal toimunud tööõnnetuste andmed statistikaameti andmebaasis.

Eurostatile andmete edastamise tähtaeg on õnnetuste toimumise kalendriaastast ülejärgneva aasta 30. juuni.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Kuigi Euroopa riikide tööõnnetuste statistika põhineb ühtsel ESAW (European Statistic of Accidents at Work) metoodikal, peab riikide andmete võrdlemisel arvestama registreerimissüsteemide erinevust. Sarnase tööõnnetuste registreerimise süsteemiga riikide andmed on omavahel paremini võrreldavad.

Ajaline võrreldavus on üldiselt hea, kuid andmete interpreteerimisel peab arvesse võtma, et tööõnnetustest raporteerimine on aja jooksul paranenud.

2007. aastast algavates aegridades ei ole olnud katkestusi.

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Ei arvutata

Tööinspektsioonilt saadakse andmed (nii alg- kui ka koondandmed) registreeritud tööõnnetuste kohta.

Tööõnnetuste koguarvu hinnang saadakse tööjõu-uuringu tööõnnetuste moodulist, mis toimub igal paaritul aastal. Tööõnnetuste koguarvu hindamiseks tehakse moodulist väljavõte tõsiste tööõnnetuste kohta, mille tagajärjeks oli vähemalt neli haiguspäeva. Arvesse võetakse kõik tõsised tööõnnetused (ühel isikul võib olla mitu tõsist tööõnnetust). Tööõnnetuste koguarvu hinnang saadakse tingimustele vastavate tööõnnetuste mooduli kaalude summana.

Paarisaastatel arvutatakse tööõnnetuste arvu hinnang kahe paaritu aasta hinnangute keskmisena.

Tööinspektsioon kogub andmeid igal aastal, statistikaamet igal teisel aastal.

Statistikaamet saab tööinspektsioonilt algandmed ja koondandmed XLS-vormingus e-postiga.

Andmed valideerib esmalt tööinspektsioon. Statistikaametis sisendandmeid kontrollitakse, vajaduse korral parandatakse etteantud reeglite järgi ning kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelnevate perioodidega, kontrollitakse sisemist sidusust.

Riiklikus statistikas kasutatakse tööinspektsiooni koostatud koondandmeid.

Tööõnnetuste arv tähendab kannatanute arvu, kui ühes õnnetuses sai kannatada mitu inimest, on see loetud mitmeks õnnetuseks. Samuti sisaldab kannatanute arv tööõnnetustes hukkunuid.
Arvutatavad muutujad on tööõnnetuste hinnanguline arv, tööõnnetuste registreerimise määr.
Rahvusvahelise statistika tarbeks arvutatakse ka hinnanguline tööõnnetuste koguarv, mis saadakse registreeritud tööõnnetuste andmete kaalumisel tööjõu-uuringu andmete baasil leitud kaaludega. Tööõnnetuste kaalumise eesmärk on hinnata õnnetuste alaregistreerimist. Kaalud hindavad, milline on tegelik tööõnnetuste arv võrreldes registreeritud tööõnnetuste arvuga. Tööõnnetuste koguarvu hinnang saadakse tööjõu-uuringu tööõnnetuste moodulist, mis toimub igal paaritul aastal. Tööõnnetuste koguarvu hindamiseks tehakse moodulist väljavõte tõsiste tööõnnetuste kohta, mille tagajärjeks oli vähemalt neli haiguspäeva. Arvesse võetakse kõik tõsised tööõnnetused (ühel isikul võib olla mitu tõsist tööõnnetust). Tööõnnetuste koguarvu hinnang saadakse tingimustele vastavate tööõnnetuste mooduli kaalude summana.

Paarisaastatel arvutatakse tööõnnetuste arvu hinnang kahe paaritu aasta hinnangute keskmisena.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.

Selles töös andmete väärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Eurostati koordineerimisel kogutakse kõigis Euroopa Liidu riikides ning Islandil, Norras, Šveitsis ja Türgis tööõnnetuste andmeid ühtlustatud metoodika järgi, mis võimaldab avaldada rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat.