Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35% ning import 36%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalsete kütuste ning elektrienergia ekspordi ja impordi suurenemine ning hinnatõus.

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,5%.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel oli kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8689 vaba ametikohta, mis on 27% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige enam oli tööjõu liikumist hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning hariduse tegevusaladel.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9% ja 1%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni.

Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.