Otsingu tulemused

Eestis elab 306 420 isa. Selle aasta alguse seisuga oli Eestis üle 1000 isa vähem kui 2024. aasta alguses. Mullu esimest korda isaks saanud mehi oli 4000 ja nad olid keskmiselt 32-aastased. Eesti isadest 28% on kõrgharidusega, kuid levinuim on keskharidus, mida omab 56% isadest. Isadest 56% on abielus, 21% on vallalised või vabaabielus, 17% on lahutatud ning 4% on lesed. Keskmine Eesti isa on 54-aastane. Kõige rohkem on Eestis 41-aastaseid isasid (ja suure tõenäosusega kannavad nad Aleksandri nime, sest just see nimi on 41-aastaste meeste seas kõige levinum). Üle 100-aastaseid isasid on Eestis

„Palume väga vabandust vigaste palgaandmete avaldamise eest. On kahetsusväärne, et seda viga ei tuvastatud enne andmete avaldamist. Statistikaameti eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja kontrollitud andmeid. Saime sel korral tõsise õppetunni,” rääkis Lee. “Probleemile jälile jõudmine on võtnud loodetust rohkem aega. Praegu teame, et probleem tulenes tõrgetest andmevahetusprotsessis ja hilisema analüüsi käigus ei suutnud me neid vigu tuvastada,” märkis Lee. “Praeguseks on selgunud, et analüüsifaili jõudsid duplikaat-kanded ja meie automaatsed kontrollid neid ei tuvastanud. Miks me ei tuvastanud

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul viitab töötuse vähenemine majandusolukorra paranemisele. „Samas hõives tõusu ei paista ja mitteaktiivsete suur osatähtsus tööealiste hulgas suuremaks optimismiks veel põhjust ei anna,“ ütles Vassiljeva. Hõivatuid oli tänavu teises kvartalis 691 600, mida oli 5700 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 5300 võrra enam kui esimeses kvartalis. Tööhõive määr 68,6% oli veidi madalam kui aasta varem ning üksnes 0,6 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis. „Seega suve algusele omane hõive kasv, mida teise kvartali andmetes

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6448 inimesega negatiivseks. Keskmine sünnitaja on järjest vanem 2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra

Eurostat eristab spordi- ja vaba aja teenuste puhul kaht peamist kulu: aktiivne osalemine ja spordiüritustel pealtvaatajana käimine. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul paistab Eesti Euroopa võrdluses silma sellega, et spordile kulutatud raha läheb valdavalt aktiivsele osalemisele, mitte pealtvaatamisele. „Eesti leibkondade puhul läheb suurem osa spordiga seotud kulutustest treeningutele ja harrastustele, mitte niivõrd varustusele või spordiürituste külastamisele,” tõdes ta. Sissetulek määrab, kui palju spordile saab kulutada Eurostati andmed näitavad seost spordikulutuste ja

Tarbijahinnaindeksi arvutamisel on ameti eesmärk tänavu jõustada korraga mitu olulist muudatust: uued klassifikaatorid, metoodika uuendused seoses elektrihinna ja toidukaupade hinnakorjega ning 2026. aasta tarbimiskaalude rakendamine. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee tunnistas, et on kahetsusväärne, et protsess on võtnud oodatust kauem. “Me ei pane hetkel kokku mitte ainult selle aasta esimest tarbijahinnaindeksit ega võta kasutusele uusi metoodikaid, vaid teeme protsessi käigus ringi kogu tarbijahinnaindeksi tootmist ja automatiseerimist,“ põhjendas ta andmete avaldamise lükkumist. “Meil