Otsingu tulemused

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8613 vaba ametikohta, mis on veerandi võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Statistikaamet esitles täna palgarakendust, milles on visualiseeritud 110 levinud ametirühma mediaanpalgad Eesti piirkondade ja maakondade kaupa.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.

Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli 2024. aastal Eestis väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas kõige enam mikroettevõtteid, kus on alla 10 töötaja. „Mikroettevõtted moodustavad kõigist eksportivatest ettevõtetest 74% ja importivatest 82%, kuid ekspordi väärtusest vaid 16% ja impordist 21%. Kõige suurema rahalise väärtuse annavad aga hoopis keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kuigi keskmise suurusega ettevõtted moodustavad eksportivate ettevõtete arvust vaid 5% ja importivatest 3%, siis ekspordi väärtusest annavad nad lausa 36% ja impordi väärtusest

Detsembrist alustas statistikaamet oma visuaalse identiteedi järkjärgulist uuendamist, mis kestab kuni 2021. aasta alguseni. Uus välimus on loodud just digitaalsete kanalite peale mõeldes.

Märtsis lõppenud rahva ja eluruumide loendusega on Eesti osa ülemaailmsest suurettevõtmisest - 2010. aasta rahvaloenduste laines toimub üle maailma 228 loendust. [caption id="attachment_2193" align="alignleft" width="231"] Paul Cheung - foto: ÜRO[/caption] Maailmas koordineerib rahvaloenduste korraldamist ÜRO, mis teeb loenduste tähtsaimaks meheks ÜRO statistikadivisioni direktori Paul Cheungi. 1. juuni seisuga oli rahvaloendustel hinnanguliselt loendatud 88% kogu Maa rahvastikust ehk üle 6 miljardi inimese. - Hr Cheung, kuidas ÜRO hindab käesolevat loenduste vooru – kas globaalselt võib seda