Mis on registripõhine loendus ja mida see Eesti elanike jaoks tähendab?
Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.
Käesoleva aasta lõpus toimuva loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd ligi 30 erineva registriga. Peamised registrid, kust saadakse kõige rohkem infot, on näiteks rahvastiku-, ehitis- ja maa-ameti register, aga muuhulgas ka näiteks surma põhjuste register, liiklusregister, vangide ja kriminaalhooldusaluste register ning paljud teised.
Registripõhine loendus tähendab eelkõige seda, et riik ei pea enam inimestelt küsima andmeid, mis on registrites olemas. Kui varasematel rahvaloendustel tuli vastata näiteks oma haridustaseme või eluruumide seisukorra kohta, siis nüüd võetakse need andmed Eesti hariduse infosüsteemist ja riiklikust ehitisregistrist. Andmete kvaliteedi tagamiseks võrreldakse erinevate registrite infot omavahel ning kirja lähevad viimati uuendatud või tõendatud andmed.
Selleks, et seekordne loendus saaks tulla suures osas registripõhine, asuti juba enne 2011. aasta rahvaloendust andmebaase korrastama. Viimasest rahvaloendusest tänaseni on tehtud 16 miljoni euro eest erinevaid investeeringuid, millest umbes poolt on kasutatud ministeeriumides registrite arendamiseks ja andmekvaliteedi parandamiseks. Enamik investeeringutest on läinud andmeedastuse automatiseerimise arendamiseks. Lihtsalt öeldes selleks, et info liiguks automaatselt, vigadeta ning turvaliselt mööda õigeid X-tee kanaleid.
Samuti on hakatud registritesse rahvaloenduse eesmärgil koguma täpsemaid andmeid, et neid loendusel kasutada saaks. Näiteks ehitisregistrisse on lisatud suurel hulgal uuendatud andmeid hoonete ehitusaasta, suuruse, veevarustuse, keskkütte ja muude detailide kohta. Lisaks oli registripõhine rahvaloendus oluline põhjus näiteks selleks, et tööandjad hakkaks kandma töötamise registrisse iga töötaja ametinimetust ning töökoha aadressi. See omakorda võimaldab koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid ning teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat.
Suurt tähelepanu on pööratud ka turvalisusele, et ei oleks vaja muretseda, et registritest võetud andmed kuhugi rändama lähevad. Juba andmetöötluse esimeses etapis muudetakse andmed selliseks, et isikut ei ole võimalik tuvastada. Kogu edasine statistika tegemine ja analüüs toimub isikustamata andmetega. Statistikaamet ei või andmeid avaldada isiku tuvastamist võimaldaval kujul, samuti on keelatud levitada andmeid halduslikul, õiguslikul, maksustamise ja kontrolli eesmärgil.
Võib tekkida küsimus, et kui andmed tulevad automaatselt registritest, siis miks peaks rahvaloendus üldse inimesi huvitama? Vastus on lihtne – paljud andmed on vananenud ja ei vasta tegelikkusele. Seega on oluline, et kõik käiksid neid uuendamas. Kõige olulisem on asjakohane info rahvastikuregistris ja õige kontaktinfo olemasolu. Samuti saab enda andmeid uuendada erinevate toimingute käigus: näiteks dokumendi vahetusel, elukoha muudatuse tegemisel, lapse sündimisel jne.