Otsingu tulemused

„ Innofondi projekti tulemusena loodame radikaalselt vähendada andmete esitamisest tulenevat halduskoormust meie ettevõtjatele. Kui projekt õnnestub, saavad riik ja erasektor tulevikus andmeid palju lihtsamalt ristkasutada ja meie saame pakkuda paremaid andmeteenuseid,” rääkis statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. „Me loodame, et leiame selleks võimeka ja pühendunud partneri,“ lisas ta. Paabuski sõnul on seni liiga suur osa riigi kogutud andmete potentsiaalist jäänud kasutamata just seetõtu, et andmete ristkasutamiseks pole piisavalt turvalisi lahendusi. “Riikliku statistika

Kuidas panna andmemajandus tõhusalt toimima organisatsioonis, mis kogub ja haldab infot 80 andmekogust piltlikult öeldes maal, õhus ja vees? Just sellise väljakutse ees seisis 2021. aastal loodud Transpordiamet.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski. Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus. „Võrreldes selle

Pressiteates olid läinud segamini elektri, eluaseme ning üüri kuu- ja aastamuutus. Avaldatud tabelis olid andmed õiged. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski tõi välja, et üldist hinnatõusu on kuude võrdluses pidurdanud peamiselt toidukaubad, mille hinnad on kaks kuud järjest langenud. Toidukaubad odavnesid oktoobris võrreldes septembriga 1,2%. Toidu hinnalangust mõjutasid enim leivatoodete 4,8%, juustu 3,6%, puuviljade 2,1% ning kala ja kalatoodete 2,4% suurune odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid või 7% ja kartuli 4,2% hinnatõus.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on rändestatistika riigi jaoks väga oluline, sest annab väärtusliku sisendi rände-, majandus- ja lõimumispoliitika kujundamiseks, samuti mitmete teenuste planeerimiseks. „Eesti elanikkond on pidevas muutuses, eestlased rändavad mujale teadmisi ja kogemusi saama ning paljud tulevad kodumaale tagasi. Samamoodi tullakse Eestisse teistest riikidest, mõni nendest inimestest liigub kiiresti edasi, mõni jääb aga pikemaks ajaks. Rände juhtimislaud on paindlik tööriist, mis aitab Eesti elanikkonnaga seotud statistikat

President kohtus statistikaameti juhtkonnaga ning peadirektor Urmet Lee tegi lisaks ameti igapäevatöö tutvustamisele ülevaate statistikaameti väljakutsetest. “Eesti kui digiriigi suhtes on õigustatult nõudlikud nii kodanikud kui ka meid eeskujuks pidavad riigid, kes ootavad kiireid ja turvalisi andmeteenuseid. Meie ülesanne on leida toimiv lahendus, kuidas andmeid turvaliselt ja eetiliselt korduvkasutada,“ rääkis Lee, kelle sõnul tuleb ka arvestada, kuivõrd on inimesed tegelikult valmis andmeid riigiga jagama. President Alar Karis tõdes, et turvalistel andmetöötlusviisidel on oluline roll

Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks 2024. aastal olid statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõusud, moodustades indeksi kogutõusust 23,7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 3,2%. „Toidukaupadest kallinesid enim oliivõli (44%) ning mahlad ja siirupid (36,7%). Olulisena võib välja tuua ka šokolaadi kallinemise (14,5%). Samas odavnesid märgatavalt suhkur (18%) ja värske köögivili (11,6%). Bensiin oli 2,7% ja diislikütus 4,4% odavam,“ lausus Veski. Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti võrreldes