Otsingu tulemused

On septembri keskpaik ja nii on praeguseks selge noorte valik, keda veel kevadel hoidis pingul ärevus, millises koolis ja kuidas enda õpiteed jätkata. Või kas üldse jätkata? Statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja uuris, mis on saanud neist põhikoolilõpetajatest, kes olid samade valikute ees viis aastat tagasi. Vaatluse all oli ligikaudu 12 250 noort, kes lõpetasid põhikooli 2019/2020. õppeaastal. Nende liikumist haridusredelil vaatles Randoja ühe, kolme ja viie aasta kestel soo ja emakeele järgi aasta lõpu seisuga. Lihtsustatud õppekavadel ja mittestatsionaarse õppe lõpetajaid

8. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Mida näitavad statistikaameti andmed Eestis elavate vanaisade ja vanaemade kohta?

„Võrreldes esimese kvartaliga on tööturu näitajad paranenud, kuid jäävad hetkel siiski alla eelmise aasta teise kvartali näitajatele,“ ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Analüütik tõdes, et teise kvartali töötuse määr (7,8%) oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta teise kvartali määr (7,6%), kuid jäi siiski 0,8 protsendipunktiga alla tänavusele esimesele kvartalile. „Meeste töötuse määr (8,4%) oli kõrgem kui naiste oma (7,2%). Töötuid oli teises kvartalis kokku 59 200, mida on 5000 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Teise kvartali töötutest moodustasid 32 300 mehed ja 26 800

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

„Kõige levinumad on abielud eestlase ja venelase vahel, neid on viimasel viiel aastal sõlmitud 2527. Teisel kohal on ukrainlaste-venelaste paarid (738), seejärel ukrainlaste-eestlaste paarid (481), venelaste-valgevenelaste paarid (227) ning eestlaste-soomlaste paarid (132),“ ütles statistikaameti analüütik Henry Lass. Lass selgitas, et eestlaste ja venelaste vahel sõlmitud abielude puhul paistab silma, et pruut on pigem vene rahvusest ja peigmees eesti rahvusest – 59% eestlane-venelane paaridest on naine venelane. 32 894 liitu Erinevast rahvusest abiellujaid on viimase viie aasta statistikas

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp ütles, et eelmise kvartaliga võrreldes on majandus jäänud samale tasemele. „Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,1%,“ täpsustas Müürsepp. Eurostati andmetel kasvas Euroopa Liidu majandus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi kiiremini – 0,9%. SKP 2024. aasta kolmanda kvartali andmed avaldab statistikaamet 29. novembril . Tutvu SKP kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis . Loe rahvamajanduse arvepidamise kohta lähemalt. Statistikaameti

Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 km. Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6% enam kui mullu samal ajal. „Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3% pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on

2024. aastal tähistame teema-aastana Eesti kultuuririkkust. Märkame, väärtustame ja hoiame Eesti kogukondade ning rahvaste kultuuride mitmekesisust. Statistikaamet vaatas sel puhul andmetele otsa ja leidis põnevaid fakte, milline on Eesti kultuuriline mitmekesisus arvudes.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul annab juhtimislaud kiire ülevaate sidususe seisust Eestis. „Lõimumisvaldkonna statistikale pööratakse tavapäraselt tähelepanu kord kolme aasta jooksul, kui avaldatakse Eesti integratsiooni monitooringu tulemused. Kõnekaid andmeid lõimumise ja kohanemise kohta on aga oluliselt rohkem. Loodan, et kõik huvitatud inimesed alates ametnikest ja ajakirjanikest kuni aktiivsete kodanikeni kasutavad seda, et teha paremaid otsuseid,” rõhutas Silberg.  Statistikaameti juhtimislaudade projektijuhi Ene Saareoja sõnul toetab uus