Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Tarbijabaromeetri uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Tarbijabaromeetri uuring mõõdab tarbijate kindlustunnet. Uuring kajastab Eesti elanike hinnanguid riigi majandusliku olukorra, hindade muutuse, töötuse, püsikaupade ostude, säästude ja suuremate ostukavatsuste kohta. Uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Uuring on üks viiest konjunktuuribaromeetrist (ülejäänud neli on ettevõtete uuringud). Kelle tellimusel uuringut korraldatakse? Statistikaamet korraldab tarbijabaromeetri uuringut alates 2026. aasta maist. Uuringut tehakse Euroopa Liidu ühisprogrammi „Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys

Andmehalduse juhised

Sisuleht
Siit leiad olulisemad Eestis kasutusel olevad juhised, raamistikud ja standardid, mis toetavad andmehalduse korraldamist asutustes. Need materjalid pakuvad metoodilisi selgitusi, praktilisi soovitusi ja kasutusnäiteid ning on abiks andmete kirjeldamisel, sõnastike koostamisel, andmekvaliteedi haldamisel ja andmehalduse teiste alamvaldkondadega seotud töödes.

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2025. aastal 5,2%

Kuupäev 20.03.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul on eluaseme hinnaindeks pärast 2021. ja 2022. aasta väga kiiret tõusu ka viimasel kolmel aastal jätkanud tõusmist, aga veidi tagasihoidlikumas tempos, jäädes vahemikku 5,2%–6,1%. „Möödunud aastal tõusid majade hinnad nelja kvartali keskmisena 5,9% ja korterite hinnad 5%. Tallinna korterid kallinesid aastaga 5%, Tallinnaga külgnevate piirkondade korterid koos Tartu ja Pärnuga 4,1% ning ülejäänud Eestis 6,9%,“ täiendas Umbleja. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal võrreldes aasta varasemaga suurem nii olemasolevate kui ka uute eluasemete

Osale uuringus, mis aitab luua parema ettevõtluskeskkonna!

Kuupäev 08.08.2025
Artikkel
Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised

Ettevõtted turundavad end sotsiaalmeedias ja otsivad abi tehisintellektilt

Kuupäev 24.09.2021
Artikkel
Statistikaamet viib ettevõtete infotehnoloogia kasutamise uuringut läbi juba 2001. aastast. Esimestel aastatel küsisime infot arvutite olemasolu kohta, nüüd aga uute tehnoloogiate, nagu näiteks tehisintellekti, asjade interneti, robootika ja pilveteenuste kohta. Kahekümne aastaga on uuringu sisu oluliselt muutunud, millele järgnevalt põhjalikumalt peale vaatame.

Muudatused statistikaameti küsimustikes 2026. aastal

Sisuleht
NB! Muudatused puudutavad 2026. aasta andmete kogumist. Kui esitate 2026. aastal andmed 2025. aasta näitajate kohta (näiteks viimase kuu, viimase kvartali või terve aasta kohta), tuleb need esitada vastavalt 2025. aasta nõuetele.

Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks

Kuupäev 21.08.2026
Artikkel
Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.

Arvude maagia kohaliku omavalitsuse arengus

Kuupäev 02.12.2021
Artikkel
Arengudokumente koostades püstitatakse rida eesmärke ja kavandatakse tegevused, kuidas nendeni jõuda. See on üpriski lihtne ja loogiline, kuid arvatavasti tekitab ka küsimusi. Kuidas me üldse teame, millised võiksid olla ühe omavalitsuse arengu eesmärgid ja millele need tuginema peaksid?

Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest

Kuupäev 16.12.2025
Artikkel
Teenindussektori osakaal SKP-s oli läbi aegade suurim Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75%. Kõigis maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. „See kinnitab, et Eesti liigub üha selgemalt teenuspõhise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga pärast tööstus- ja põllumajandussektori osakaalu järkjärgulist vähenemist,“ selgitas analüütik. Eesti