Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Keskkonnakaitse võib olla ka tuluallikas

Kuupäev 11.08.2022
Artikkel
Keskkonnakaupade ja teenuste turul ehk edaspidi rohemajanduses on Eesti oluline tootja, kui arvestada meie väiksust, kirjutas statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Kvaliteedipoliitika

Sisuleht
Statistikaameti põhiülesanne on pakkuda infot Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta. Statistika tegemisel pühendume kvaliteedile – teeme süstemaatiliselt ja regulaarselt kindlaks statistikatööde tugevad ja nõrgad kohad, et järjepidevalt täiustada ning parendada protsesside, teenuste ja avaldatava statistika kvaliteeti. Kvaliteedipoliitika toetab statistikaameti strateegiat ning koondab endas põhimõtted, mille järgimine tagab statistika vastavuse Euroopa statistika tegevusjuhise ( European Statistics Code of Practice) kvaliteedinõuetele ning

Rohepöördega ei saa oodata

Kuupäev 19.08.2022
Artikkel
Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.

Taimekasvatuse uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Taimekasvatuse uuringuga kogutakse andmeid põllumajanduskultuuride kasvu- ja koristuspinna, saagi ja saagikuse, väetiste, mahepõllumajanduse, põldude lupjamise, seemnete kasutamise ja järgmise aasta saagiks külvatud taliviljade kohta. Suur osa andmeid võetakse registritest (nt PRIA põllumajanduskultuuride kasvupindade andmed ja PRIA e-põlluraamatust saadud koristuspindade ja saakide andmed) ja puuduvad andmed kogutakse küsimustikuga andmeesitajatelt. Milleks on andmeid vaja? Andmed on ministeeriumitele, Euroopa Liidu institutsioonidele, teadusasutustele ja

Välisreiside arv vähenes teises kvartalis üle kümne korra

Kuupäev 25.09.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud teises kvartalis ligi kolm korda vähem ööbimisega sisereise kui mullu samal ajal. Välisreiside arv vähenes samuti oluliselt, aastases võrdluses rohkem kui 13 korda.

Ränne

Valdkond
Avatud piirid ja võimalus otsustada elukoha üle on pannud inimesed rändama. Liigutakse linna ja linnast välja. Sageli leitakse uus töö- ja elukoht ka väljaspool Eestit. Kui agaralt Eesti inimesed elukohta vahetavad? Kui palju on sisserändajaid, kes on leidnud uue elukoha just Eestis? Rändestatistika annab ülevaate nii siserändest ehk liikumisest Eesti piires ühest haldusüksusest teise kui ka välisrändest ehk elukohavahetusest üle riigipiiri. Ränne on rahvastikusündmus, mis võib kiiresti muuta rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Tavaoludes muutuvad rändetrendid siiski sarnaselt teiste

Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, rahvaarv kasvas

Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.

Teises kvartalis kasvas nii reiside arv kui ka reisikulud

Kuupäev 27.09.2021
Artikkel
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased nii sise- kui ka välisreisidel võrdselt 1,2 miljonit ööd. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.