Otsingu tulemused

Teavituskampaania eesmärk oli tõsta teadlikkust terviseuuringu toimumisest ja selle olulisusest ning julgustada inimesi selles osalema. Sihiks seati võimalikult suur vastajate arv ja lai ühiskondlik kõlapind. Terviseuuringu toimumine sai mitmekülgset kajastust üleriigilises meedias: nii raadios, teles kui ka veebis. Kampaania läbivaks põhisõnumiks oli, et terviseuuringule vastates on igal inimesel võimalus kujundada riigis paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist. Rõhutati, et uuringule vastamine on kõigi Eesti inimeste huvides, sest ainult nii on võimalik hinnata inimeste

Kaubavahetuse puudujääk oli aprillis 365 miljonit eurot, mis on 18 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem samas kuus. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets sõnas, et koguekspordi kasvu mõjutas 2025. aasta sama kuuga võrreldes enim reekspordi 19% suurenemine. „Kõige rohkem kasvas varem imporditud kütuste taasväljavedu. Kõige rohkem reeksporditi transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas aastaga 10% ning moodustas aprillis koguekspordist 61%. Eesti päritolu kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu

„Inimeste tarbimisharjumused muutuvad, tehnoloogia uueneb ja andmeid tekib järjest juurde. Statistikaamet peab nende muutustega kaasas käima ja oma metoodikaid järjepidevalt ajakohastama,“ selgitas statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Jaanuarist kasutusele võetud uuendused puudutavad toidukaupu ja elektrit. „Hea koostöö elektrimüüjate ja jaekaubanduskettidega võimaldab tänaseks Eestis indeksit arvutada täpsemalt kui kunagi varem. See tähendab, et neljandik tarbija ostukorvi andmetest saadakse nüüd palju kvaliteetsematest allikatest,“ tõdes Lee. Ta märkis, et arendustööd tarbijahinnaindeksi

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivanalüütik Grete Luukas ütles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Suur panus jäätmekäitlusesse on ka mõnevõrra oodatav, sest jäätmekäitlus

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 632 tonni ehk üle 34,7 tonni rohkem kui 2024. aastal. Sealjuures on see suurim kogus umbrohutõrjevahendeid, mida vaatlusaastate jooksul on Eestis aastaga turustatud. Võrreldes 2024. aastaga suurenesid putuka- ja seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused ligi 30%,“ lisas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 74%, seenhaiguste tõrjevahendid 15,7%, kasvuregulaatorid 7,6% ja

„Palume väga vabandust vigaste palgaandmete avaldamise eest. On kahetsusväärne, et seda viga ei tuvastatud enne andmete avaldamist. Statistikaameti eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja kontrollitud andmeid. Saime sel korral tõsise õppetunni,” rääkis Lee. “Probleemile jälile jõudmine on võtnud loodetust rohkem aega. Praegu teame, et probleem tulenes tõrgetest andmevahetusprotsessis ja hilisema analüüsi käigus ei suutnud me neid vigu tuvastada,” märkis Lee. “Praeguseks on selgunud, et analüüsifaili jõudsid duplikaat-kanded ja meie automaatsed kontrollid neid ei tuvastanud. Miks me ei tuvastanud

Järgmisel aastal kogub statistikaamet infot 77 küsimustikuga, mis hõlmavad väga eriilmelisi valdkondi – keskkonnast turismini ja põllumajandusest palkadeni. Mida täpsemad andmed statistikaametisse jõuavad, seda adekvaatsema ja usaldusväärsema pildi annavad need Eesti majanduse ja ühiskonna käekäigu kohta. Siin on oluline iga ettevõtja panus – väikestest suurteni. Halduskoormuse vähendamine on statistikaameti prioriteet Mõistagi tähendab aruannete täitmine ettevõtjatele olulist ajakulu. Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk ütles, et statistika tegemisel kasutatakse

Jooksevhindades eksporditi septembris kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 292 miljonit eurot, mis on 46 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kolmandas kvartalis tervikuna kasvas kaupade eksport 4% ning import 6%. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets kommenteeris, et teises ja kolmandas kvartalis on väliskaubandus kasvanud aeglasemalt. „Kui esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport 14%, siis nii teises kui ka kolmandas kvartalis vaid 4%. Kasvu aeglustumist mõjutas nii ekspordis kui ka impordis enim

Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 63 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Allan Aroni sõnul vähenes kaupade eksport aastases võrdluses viimati 2024. aasta augustis. „Ekspordi kahanemist mõjutas selle aasta augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Eksport liikmesriikidesse küll kasvas 3%, kuid liiduvälistesse riikidesse kahanes lausa 16%,“ kommenteeris analüütik. „Euroopa Liidu välistest riikidest

„Iga terviseuuringus osaleja panus aitab kujundada tervemat ühiskonda. Uuring annab kõige põhjalikuma pildi selle kohta, milline on Eesti rahva tervis. Samal ajal aitavad selle tulemused kujundada ühiskonda, kus terve ja tervislikult elatud elu on kättesaadav kõigile inimestele,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma. „Andmete abil saab ülevaate, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu kõige enam tuge vajavad ning millistest teenustest on suurim puudus. Nii saame kujundada tõhusamat tervise- ja sotsiaalsüsteemi, vähendada ebavõrdsust ning toetada tervena vananemist,“ kirjeldas