Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 3,8% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 17,4%.

Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat avalikustas täna juhtimislaua, mille abil on võimalik jälgida liikmesriikide majanduse ja ühiskonna taastumist koroonakriisist. Juhtimislaud sisaldab kuu- ja kvartalipõhiseid näitajaid statistika eri valdkondadest.

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8%, teatab Statistikaamet.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28%-l rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.

Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 1,1% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 22,5%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 20,5% ja teenused 26,4% kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga 4,9% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 18,8%.

Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.