Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et detsembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%, jaanuaris aga kasvas veelgi. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2024. aasta sama kuuga võrreldes 6%,“ sõnas Pihlak. Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 15% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht kasvas veel 11% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete

Täna, 6. juulil toimunud Statistikaameti ja andmeesitajate kohtumisel räägiti riikliku statistika tegemiseks kogutavate andmete olulisusest, ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks tehtud sammudest ning sunnirahast.

Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutab ka meie majandust, sealhulgas eriti tugevalt transpordisektorit. Veoste mahtu Eesti sadamates ja raudteedel mõjutasid erinevad kehtestatud sanktsioonid kaubavedudele raudteel ja läbi sadamate.

Teises kvartalis oli nii vabu kui ka hõivatud ametikohti kokku 590 408, mida on 0,9% vähem kui aasta varem samal ajal. Vabu ametikohti oli teises kvartalis enim hariduses (1558), avalikus halduses ja riigikaitses (1274, k.a kohustuslik sotsiaalkindlustus), hulgi- ja jaekaubanduses (1029, k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ning töötlevas tööstuses (968). „Tööturu üldpilti vaadates pole hõive teises kvartalis kasvanud. Augustis avaldatud tööjõu-uuringu andmed näitasid, et töötuse määr küll langes, kuid võrreldavat hõive kasvu see kaasa ei toonud. Sama trendi näeme ka vabade

Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 oli esimese elektronkirja saatmisest siit Helsingisse möödas umbes aasta. Sealt edasi hakkas elektronposti kasutamine ja internet levima ülikoolidest ettevõttesse ja ka inimeste kodudesse. Tänapäeval ei kujuta enam ühegi ettevõtte tööd ette arvuteid ja internetti kasutamata. Statistikaameti analüütik Mari Soiela vaatas, kuidas on infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes aastate jooksul muutunud.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht, mis mais kahanes, hakkas juunis taas kasvama. Müügimahu suurenemist mõjutasid juunis toidukaupade kauplused, kus müügimaht kasvas pärast enam kui kaks aastat kestnud vähenemist. „Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes 1%. Viimati kasvas toidukaupade kaupluste müügimaht 2024. aasta märtsis,“ täpsustas Pihlak. Nii mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete kui ka tööstuskaupade kaupluste müügimaht jäi 2025. aasta juuni tasemele. „Mootorikütuste jaemüügiga

Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson tõi välja, et kulutuste maht teadus- ja arendustegevusele oli mullu 702 miljonit eurot, mis on 61 miljonit eurot rohkem kui 2022. aastal. „Kulutused ei kasvanud võrreldes eelneva aastaga küll sama kiiresti, kuid nende maht on ajaloo suurim,“ lisas Pärson. Kulutustest enam kui pool ehk 406 miljonit eurot tehti ettevõtlussektoris, kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot. Riigieelarvest eraldati 2023. aastal teadus- ja arendustegevusele 337 miljon eurot, mis on 77 miljoni võrra enam kui aasta