Veoste maht sadamates langes 2022. aastal 15%, raudteedel 24%
Venemaa kallaletung Ukrainale mõjutab ka meie majandust, sealhulgas eriti tugevalt transpordisektorit. Veoste mahtu Eesti sadamates ja raudteedel mõjutasid erinevad kehtestatud sanktsioonid kaubavedudele raudteel ja läbi sadamate.
Eesti sadamate kaudu veeti 2022. aastal kokku 33 miljonit tonni veoseid. Aasta varem liikus sadamais 39 miljoni tonni jagu veoseid, mahud langesid möödunud aastal 15%. Vaid veebruaris ja novembris oli sadamates sama toimekas aeg kui aasta varem, ülejäänud kuudel jäi kaubamaht varasemast väiksemaks. Langus tuli laevadele lastitud veoste arvelt: lastitud veoste maht langes 25%, 26 miljonilt 20 miljonile tonnile. Laevadelt lossitud veoste maht – 13 miljonit tonni – jäi varasema aastaga võrreldes samaks.
Eesti raudtee-ettevõtted vedasid 2022. aastal kokku 18 miljonit tonni veoseid. Võrreldes 2021. aastaga, mil kõigi ettevõtete peale veeti kokku 23 miljonit tonni veoseid, oli langus 24%. Ühelgi kuul veoste maht mullusega võrreldes ei tõusnud. Avalikul raudteel veeti lausa 47% vähem veoseid, 6 miljonit tonni 12 miljoni tonni asemel. Veosekäive1 Eesti raudteedel oli möödunud aastal 1,3 miljardit tonnkilomeetrit. Veel 2021. aastal oli veosekäive 2,1 miljardit tonnkilomeetrit, seega langes raudteel veoste liikumine kõigest aastaga 40%.
Nii Eesti raudteede kui ka sadamate käibest on olulise osa moodustanud kaupade transiit Venemaalt ja Venemaale. Eriti palju on sellest sõltunud siinsed raudteeveod. 2021. aastal moodustas transiitkaup veidi alla 10 miljoni tonniga 41% Eesti raudteedel veetud veostest. Seevastu 2022. aasta kolmandas kvartalis moodustas transiitkaup vaid 16% Eesti raudteel liikunud veostest. Raudteetransiidi mahud hakkasid langema juba 2021. aasta keskelt, ent pärast Venemaa kallaletungi algust oli kukkumine järsem. Kui 2021. aasta teises kvartalis veeti Eestis 2,7 miljonit tonni transiitkaupa, siis 2022. aasta samal perioodil vaid 0,8 miljonit tonni. Raudteeveoste mahud ongi langenud peamiselt transiidi arvelt.
Reisironge kasutasid sõitjad 2022. aastal jällegi enam kui aasta varem. Rongidega tehtud sõitude arv kasvas 16%, 6 miljonilt 7 miljonile aastas. Igas kuus oli märgata reisijate arvu kasvu, kui välja arvata august. Osakaalult oli reisijate arvu aastane vahe suurim kevadkuudel, mida võib selgitada 2021. aasta kevadise koroonalaine ja piirangute mõjuga.
Raudteetransiidi ajajoont vaata ka juunikuu blogiloost.
Siinses uudises käsitletakse sadamate ja raudteeveo-ettevõtete poolt raporteeritud veosekoguste summat. Raudteedel käib suur osa veostest rohkem kui ühe ettevõte käest läbi, kuna üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul, näiteks sadamale kuuluval raudteel. Seetõttu on osade veoste kogus tonnides kajastatud topelt.
1 Veosekäive iseloomustab kaubaveol tehtud töö mahtu. Veosekäivet mõõdetakse tonnkilomeetrites. Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.