Otsingu tulemused

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 2000. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 2000–2013 keskmiselt 1%.

Eesti majandustegevus on koondunud Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonda, kus luuakse ligi kolm neljandikku riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta IV kvartalis varasema aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%, teatab Statistikaamet. 2012. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 3,2%.

Tööstusettevõtted tootsid 2018. aasta septembris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Eesti eksportis 2017. aastal enam kui miljardi euro väärtuses kaupa kolme riiki: Soome, Rootsi ja Lätti. Kui Soome ja Rootsi eksporditi üle miljardi euro väärtuses kaupu juba aastatel 2004 ja 2007, siis Lätiga ületati antud lävi alles 2012. aastal.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta I kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2018. aastal 4% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus. Kui me jääksime ootama sügisest täpsustatud nii eelarve