Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgse hinnangu järgi aitasid oktoobris võrreldes septembriga üldist hinnatõusu pidurdada peamiselt toidukaubad, mille hinnad langesid juba teist kuud järjest,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Oktoobri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. novembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi oktoobri andmed avaldatakse 18

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta jaanuaris 766 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 7%.

2023. aasta tööjõu-uuringus küsiti 50 –74-aastastelt pensionile jäänud inimestelt, mida nad tegid, kui saabus pensioniiga ja laekus esimene pensionimakse. Oktoobris kirjutasime statistikaameti blogis sellest, milliseid valikuid teevad Eesti pensioniealiseks saanud võrreldes muu Euroopaga. Seekord heidame pilgu lähemale ja vaatame võrdlevalt, kuidas taanduvad inimesed tööturult Eestis ja Soomes. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul on Eesti inimesed vahetult pärast pensioniea saabumist tööturul märksa aktiivsemad kui Soome pensionärid. „Tunduvalt suurem osa soomlastest (42,5%)

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 2% ning võrreldes aasta varasemaga ehk 2023. aasta esimese kvartaliga 7,8%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juunis võrreldes maiga 2,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 33,3%.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabad ametikohad moodustasid 1,7% kõikidest ametikohtadest Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses (1782) ning hulgi- ja jaekaubanduses (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1407). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 781). „Vabad ametikohad

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta veebruaris püsivhindades 5,7% vähem toodangut kui aasta varem samas kuus. Tööstustoodang kasvas mäetööstuses 19,3% ja energeetikas 2,6%, töötlevas tööstuses aga kahanes 7%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2022. aasta septembris võrreldes augustiga 1,3% ja tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 23,2%.

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui