Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul näitavad statistikaameti andmed, et viimastel aastatel on turism Eestis uue hoo sisse saanud. “2024. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 3,6 miljonit turisti, keda on 200 000 võrra enam kui ülemöödunud aastal,” rääkis Pukk. Samas oli möödunud aastal turiste 5% võrra vähem kui kriisieelsel 2019. aastal, kui majutusettevõtetes oli ajalooliselt enim turiste ehk ligikaudu 3,8 miljonit. 2020. aasta tõi liikumispiirangud ja suure languse turismiäris ning tol aastal peatus Eesti majutuskohtades alla 2 miljoni turisti. 1238 majutuskohta, 24 500 tuba

Elukindlustuse väljamakseid tehti 2025. aasta esimeses kvartalis 17,1 miljoni euro eest ehk 1,1% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Statistikaameti analüütik Egle Loorits selgitas, et kahjukindlustuse väljamaksed on õnnetuse tagajärjel väljamakstud hüvitiste summad, mis on aasta aastalt suurenenud ja nii ka selle aasta esimeses kvartalis. „Kahjukindlustuse väljamakseid tehti esimeses kvartalis 90,8 miljoni eurot eest ehk 1,2% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis,“ lisas Loorits. Tuntumad kahjukindlustuse liigid on liiklus-, reisi- ja kodukindlustus. Enim suurenes haiguskindlustuse

Hinnad on teema, mis ei jäta külmaks kedagi. Statistikaamet avaldab iga kuu värske tarbijahinnaindeksi, mis annab aimu, kuidas on muutunud tarbekaupade ja teenuste hinnad. Kulutused toidukaupadele, eluasemele ja elektrile on ilmselt need kulud, mille muutusi kõige paremini tuntakse. Elektrihindade kõikumine viimastel aastatel võib tekitada küsimusi, kuivõrd suudab tarbijahinnaindeks peegeldada tegelikku hinnamuutust. Statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski selgitab tänases statistikablogis veidi lähemalt, kuidas on lähiajal arvutatud elektrihinnaindeksit ning kuidas see mõjutab tarbijahinnaindeksit.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta aprillis püsivhindades 15,1% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 22,0%, töötlevas tööstuses 14,7% ning mäetööstuses 9,1%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta veebruaris püsivhindades 7,4% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 4,0%, töötlevas tööstuses 7,7% ning mäetööstuses 8,2%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aasta teises kvartalis 5% võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ning 3,8% võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta aprillis majutusettevõtetes 250 000 turisti, mis on 6% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes välis-, vähenes siseturistide arv.

Statistikaamet alustas väliskaubanduse kauba saabumise küsimustiku asendamist teistest riikidest laekuvate andmetega. Alates 2024. aasta juunist ei lisata Intrastati kauba saabumise küsimustiku valimisse uusi majandusüksuseid, mis ületavad 2024. aasta statistilise läve. Need andmed võetakse teistelt Euroopa Liidu (ELi) liikmesriikidelt saadud detailandmetest.

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta veebruaris majutusettevõtetes ligi 222 000 turisti, mis on 31% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.