Otsingu tulemused

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk

Augustis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+15,7), kus paranesid hinnangud nii viimase kolme kuu müügile kui ka järgmise kolme kuu müügi prognoosile ja kaubavarude hetkeseisule. Samas suurenes nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb (juulis -7, augustis -18,3 protsendipunkti). Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +7,4 ja tööstuses +3,6. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-8,6). Sarnaselt eelmistele kuudele peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse

Eesti toidu kuu raames uurib statistikaamet, mida andmed Eesti toidu kohta räägivad. Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul oli tänavu esimese kvartali lõpuks sigade arv Eestis kahanenud kõigi aegade madalaimale tasemele – 190 000 loomani, kuid teise kvartali lõpus oli see juba kasvanud 218 000ni. „Veiste arv suurenes teises kvartalis võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2% ja pikalt vähenenud piimalehmade arv on kasvanud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele – 85 200 loomani. Ehkki raskused ei ole möödas, paistab loomakasvatuses juba väikeseid taastumise märke,“ kommenteeris

Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

„2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp. Milline võib olla tarbijahinnaindeksi tasemekorrektuuri mõju SKP arvutamisele, on Müürsepa sõnul veel vara öelda. „Suure tõenäosusega ei ole see märkimisväärne,“ tõdes ta. Mis on SKP kiirhinnang? Kuigi ametlik SKP number avaldatakse 29. augustil, saab juba praegu teadaolevat infot kasutada selleks, et hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 1,06 miljardi euro eest, sellest hooneid 665 miljoni ja rajatisi 399 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4,6% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2,5% rohkem. Kohalikul ehitusturul maht suurenes, välisriikides vähenes Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar sõnas, et ehitusturg taastub pikaajalisest kahanemisest ja teist kvartalit järjest ehitusmaht kasvas. „Positiivne on ka see, et teises kvartalis suurenes kohalikul turul üle pika aja nii

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 632 tonni ehk üle 34,7 tonni rohkem kui 2024. aastal. Sealjuures on see suurim kogus umbrohutõrjevahendeid, mida vaatlusaastate jooksul on Eestis aastaga turustatud. Võrreldes 2024. aastaga suurenesid putuka- ja seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused ligi 30%,“ lisas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 74%, seenhaiguste tõrjevahendid 15,7%, kasvuregulaatorid 7,6% ja