Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonilt statistikaametile tulnud korraldusega luua koroonaviiruse leviku tõkestamiseks analüütiline väljund, kasutades selleks elektroonilise side anonüümseid andmeid, ei toimu reaalaja andmetel. Üksikisikute liikumismustreid ei ole planeeritud analüüsida ega polegi võimalik nende anonüümsete andmete põhjal analüüsida.

Sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust peetakse negatiivseks nähtuseks, kuid muresid võib tekitada ka majanduslanguse ebaühtlane jagunemine. Esialgsed andmed näitavad, et Eestis on selline oht olemas.

Möödunud aastal kasutas oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem. Kõige populaarsem oli kaugtöö teises kvartalis, kui seda võimalust kasutas koguni 198 700 inimest.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Märtsi neljandal nädalal (22.–28.03) toimub meediapädevuse nädal, mille käigus pööratakse tähelepanu tehisintellektile ja andmekirjaoskusele, netiketile, meedia- ja infokirjaoskusele, online ja offline elu tasakaalule, digitaalsele jalajäljele ning sotsiaalmeedia mõjudele. Statistikaamet võtab nädala jooksul fookusesse noorte andmekirjaoskuse.

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.